Vaid 10 häält: otsus, mis peatas Mercosuri ja tekitas Euroopas tormi

Euroopa Parlament peatab Euroopa Liidu ja Mercosuri bloki vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimisprotsessi. Otsus suunata leping Euroopa Liidu Kohtusse, kes peab hindama, kas see on kooskõlas ELi aluslepingutega, kiideti Strasbourgis toimunud täiskogu istungil heaks vaid 10 häälega.

See tähendab, et "Mercosuri" lepingut ei kiideta heaks lähikuudel, kui mitte kauem. Otsus on tekitanud ägedad arutelud nii poliitilistes ringkondades kui ka põllumajanduses.

Vaimne samm või poliitiline viivitus?

Euroopa Parlamendi liige Kazys Starkevičius ütleb, et tema arvates on Euroopa Parlamendi otsus otseselt seotud viimasel ajal kasvanud rahulolematusega põllumajandustootjate seas kogu Euroopas.

„Ma arvan, et see peegeldab põllumajandustootjate praegust meeleolu. Jääb mulje, et Euroopa Parlament püüab Euroopa Kohtusse pöördumisega näidata, et kõik võimalik on tehtud. Hiljem saab kindlalt öelda: "Kohus on otsustanud, seega on kõik korras". Ma näeksin seda pigem ettevaatusabinõuna kui tõelise pidurina“, – ütleb parlamendiliige.

Kliimamuutuste komisjoni esimees, endine parlamendiliige Bronis Ropė on mõõdukamal seisukohal. Tema sõnul tuleb kontrollida igasugust õiguslikku ebakindlust ja see otsus võib luua olulise pretsedendi tulevikuks.

„See küsimus on varemgi tõstatatud, kuid ilmselt ei ole sellega piisavalt arvestatud. Seetõttu piisas täiskogu istungil paarist häälest, et see otsus vastu võtta. On hea, et leping saadetakse kontrollimiseks – see on tulevikus väga kasulik, et oleks selge juriidiline kinnitus“, – ütleb B. Ropė.

Euroopa Parlamendi liige Viktas Pranckietis näeb elemente nii poliitilistest viivitustest kui ka ettevaatlikkusest.

„Ma arvan, et on olemas mõlemad võimalused. Ühest küljest on see normaalne kontrolliprotsess ja teisest küljest on see viis otsuse edasilükkamiseks. Leping sai Euroopa Komisjoni enamuse heakskiidu, kuid absoluutset toetust sellele ei olnud," märgib ta.

Liidu Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid teisiti

Euroopa Parlamendi nimelisel hääletusel ilmnesid ka Leedu esindajate erinevad seisukohad. Üheksast hääletanud Euroopa Parlamendi liikmest toetasid vaid kaks - Aurelijus Veryga ja Valdemaras Tomaševskis - otsust suunata asi Euroopa Kohtusse, seitse olid selle vastu.

K. Starkevičiuse sõnul ei ole Leedul sageli ühtset seisukohta ka teistes olulistes küsimustes.

„Leedu seisukoht on harva ühtne, eriti Euroopa Parlamendi liikmete seas“, – märkis ta.

B. Ropė nõustub samuti, märkides, et selge seisukoht Mercosuri lepingu kohta on puudunud ka riiklikul tasandil.

V. Pranckietis on olukorra suhtes kriitilisem ja juhib tähelepanu põllumajanduse tähtsuse alahindamisele.

„Leedu ei ole kunagi olnud ühtne ja Vilniuses ei ole sageli isegi aru saadud, et on olemas põllumajandus. Ka mõnel parlamendiliikmel on sellest sektorist vähe teadmisi. Samas moodustab põllumajandus vähemalt kolm protsenti riigi SKPst. On kahju, et hääletused toimuvad vabalt ja konsulteerimata," ütleb poliitik.

Põllumajandustootjad tervitasid otsust

Euroopa Liidu Kohtusse pöördumise poolt hääletas 334 Euroopa Parlamendi liiget 324 vastu, kusjuures 11 parlamendiliiget jäi erapooletuks. Samal ajal lükati tagasi täiendav ettepanek suunata asi Euroopa Kohtusse, kusjuures 225 parlamendiliiget oli poolt ja 402 vastu.

Tegelikult tähendab see, et Mercosuri lepingu lõpphääletus toimub alles pärast kohtuotsuse tegemist, mis peatab protsessi vähemalt paariks kuuks ja võib-olla isegi kauemaks.

Euroopa põllumajandustootjad tervitasid otsust. Välismeedia andmetel näevad põllumehed, kes on mitu päeva Euroopa Parlamendi ees protestinud, selles olulist pidurit lepingule, mis on viimastel kuudel tekitanud tõsist muret konkurentsi ja põllumajandusettevõtete tuleviku pärast.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Olof Gill avaldas kahetsust otsuse üle, öeldes, et resolutsioonis tõstatatud küsimused ei ole uued ja neid on juba läbirääkimiste käigus põhjalikult analüüsitud.

Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot tervitas vahepeal otsust, rõhutades vajadust kaitsta Euroopa põllumajandust ja tagada toiduainetesuveräänsus. Saksamaa kantsler Friedrich Merz oli vastupidisel seisukohal, väites, et Euroopa Kohtu poole pöördumine ei võta piisavalt arvesse praegust geopoliitilist olukorda.