Karud naasevad Leedu metsadesse: kas nad on juba siin või rändavad lihtsalt ringi?

Väike aeg tagasi tundus kohtumine pruunkaruga Leedu metsas haruldusena või isegi sensatsioonina. Tänapäeval jõuavad sellised lood üha sagedamini metsameeste ja looduskaitsjateni – jäljed liivas, videokaamerate salvestused või isegi kohtumised nendega metsaradadel näitavad, et need loomad on meie riigis tegemas tagasitulekut.

Riigimetsaameti (SFE) spetsialistid märgivad, et pruunkarusid registreeritakse üha sagedamini Leedu eri piirkondades. See tekitab küsimuse – kas karud on juba püsivalt Leedus elama asunud?

Püüavad end sisse seada

Loodusteadlase, keskkonnakaitsja ja kirjaniku Selemonas Paltanavičiuse sõnul võib tänapäeval rääkida uuest faasist – mõned karud ei tule Leetu mitte ainult, vaid jäävad sinna ka pikemaks ajaks.

Aukštaitija piirkonnas on tänavu registreeritud vähemalt kaks talvituvat pruunkaru, mis näitab, et nad ei vali seda piirkonda juhuslikult.

„Me võime nüüd öelda, et karud on osaliselt meie liik,– ütleb S. Paltanavičius.

Naturalisti sõnul saab aga nende tagasitulekust lõplikult rääkida siis, kui Leedus registreeritakse poegade arvukus.

Noored rändlinnud otsivad uut kodu

Leedus nähtud karud on enamasti noored loomad, kes on oma territooriumilt välja aetud. Nad tulevad Lätti naaberpiirkondadest, näiteks Lätist ja Valgevenest, aga ka Eestist, kus karupopulatsioon on palju suurem.

Need noored loomad suudavad päevas läbida kuni 20–30 kilomeetrit, seega ei ole riigipiirid neile takistuseks.

See ei ole takistuseks.

Taaskond, mis toimub ilma inimese abita

Ehkki karude ilmumine on mõnede elanike jaoks murettekitav, kutsuvad eksperdid üles käsitlema olukorda kui loomulikku protsessi.

„Karud ei tule Leetu – nad lähevad koju. See on omamoodi ajaloolise ebaõigluse taastamine“, – rõhutab S. Paltanavičius.

Selle sõnul olid need loomad Leedus enam kui sajand tagasi tavalised, kuid kadusid lõpuks inimtegevuse tõttu. Nüüd toimub nende tagasitulek looduslikult, ilma inimese sekkumiseta.

Metsakorraldaja „manager“, mitte lihtsalt kiskja

Läti riigimetsade looduskaitse, loodushoiu, puhkuse ja jahinduse osakonna spetsialisti Kornelius Alekna sõnul ei ole karu meie metsaökosüsteemile võõras, vaid vastupidi, tal on oluline roll.

„pruunkaru – on meie suurim lihasööja, kelle toitumine on väga lai, alates taimedest kuni väikeste loomade või surnud ulukiteni“, – ütleb K. Alekna.

Karud aitavad kaasa metsa looduslikule tasakaalule, kogudes toitu, reguleerides mõnede loomade populatsioone, ning nende lai toitumisspekter võimaldab neil kergesti kohaneda oma keskkonnaga, märgib ta.

Karuga kohtumine: mida on oluline teada

Leedus on tõenäosus karuga kohtuda endiselt väike, kuid eksperdid tuletavad meelde, et metsas on oluline käituda vastutustundlikult. Inimesed ei tohiks karu nähes paanikasse sattuda ega põgeneda – äkilised liigutused võivad põhjustada looma stressi või kaitsevõimet.

Soovitatav on jääda rahulikuks, aeglaselt taganeda ja mitte pöörata loomale selga. Samuti on oluline, et karu kuuleks inimest – metsas liikudes on soovitav rääkida või teha muid helisid, et hoiatada looma ette ja võimaldada tal taganeda.

Viljad väldivad üldjuhul inimest ja enamasti taanduvad, kui nad kuulevad teda eelnevalt.

Kas karud muutuvad tavaliseks nähtuseks?

Ka looduskaitsjate sõnul võib karude arvukus Leedus lähiaastatel suureneda. S. Paltanavičiuse sõnul võib karu kümne-viieteistkümne aasta pärast muutuda meie metsades tavaliseks, kuigi haruldaseks liigiks.

See tähendab, et varem või hiljem muutuvad need loomad Leedu looduse loomulikuks osaks, nagu nad kunagi olid.