320,5 tuhat eurot riigireservist, et hüvitada põllumajandustootjatele külmade ja tugevate vihmahoogude tõttu tekkinud kahju.

Riigivalitsus teeb ettepaneku eraldada riigireservist 320 500 eurot, et osaliselt hüvitada mõnede maakondade põllumajandustootjatele kahjusid, mida nad eelmisel aastal kannatasid külma ja pikaajaliste tugevate vihmahoogude tõttu, mis viisid riigis erakorralise seisukorra väljakuulutamiseni.

Rahandusministeeriumi järelduse kohaselt moodustaks riigi toetus kahjude hüvitamiseks 22% kantud kahjudest.

„Määruse eelnõus tehakse ettepanek hüvitada ettevõtjatele (pikaajalise vihmaperioodi – BNS) tekitatud kahju samadel alustel, s.t. sama suure protsendi ulatuses, mis on kahjude hüvitamise aluseks külmast mõjutatud põllumajandusettevõtjatele (22% kantud kahjude summast), “, teatas ministeerium.

Alytuse rajooni elanikele, põllumajandustootjatele ja taludele on külmakahjude hüvitamiseks ette nähtud 7,6 tuhat eurot ja Kretinga rajoonis 2,3 tuhat eurot. Veel 85 tuhat eurot on ette nähtud selle valla põllumajandustootjatele hüvitiste maksmiseks tugevate vihmade tõttu.

Pika vihmaperioodi tõttu tehakse ettepanek hüvitada ka Biržai – 27,26 tuhat eurot, Klaipėda – 14,9 tuhat eurot, Panevėžys – 88,25 tuhat eurot, Panevėžys – 88,25 tuhat eurot, Panevėžys – ja Klaipėda &ndash. 57,227 tuhat eurot, Plungė – 57,227 tuhat eurot, Radviliškis – 6,789 tuhat eurot, Rokiškis – 5,617 tuhat eurot, Skuodas – 21,122 tuhat eurot, Šiauliai – 2 tuhat eurot, Šilalė – 2,33 tuhat eurot.

Külmast tingitud põllumeeste kahjum ulatus 34,7 tuhande euroni Alytuse vallas ja 10,5 tuhande euroni Kretinga &ndashase vallas.

Kaasaegselt teatas Biržai rajooni vald 121,4 tuhande euro suurustest vihmahädadest, Kretinga – 386,3 tuhat eurot, Klaipėda – 67,8 tuhat eurot, Panevėžys – 143 tuhat eurot, Panevėžys – 143 tuhat eurot ja Panevėžys – 1,5 tuhat eurot. eurot, Plungė – 260,1 tuhat eurot, Radviliškis – 30,8 tuhat eurot, Rokiškis – 25,5 tuhat eurot, Skuodas – 93,3 tuhat eurot, Šiauliai – 9,2 tuhat eurot, Šilalė – 8,6 tuhat eurot.

1. aprillil tühistas valitsus eelmisel kevadel ja suvel välja kuulutatud riikliku eriolukorra, mis oli tingitud külmade ja pikaajaliste vihmade mõjust põllumajandusele.

Kui BNS teatas, kuulutas valitsus erakorralise seisukorra välja 28. mail 2025 külmade mõjude tõttu ja 13. augustil 2025 pika vihmaperioodi mõjude tõttu –. See võimaldas vabastada sanktsioonidest põllumajandustootjad ja põllumajandusettevõtted, kes ei suuda erakorraliste tingimuste tõttu täita erinevaid kohustusi.

Leedus tuvastati 4818 hektaril külmakahjustusega põõsaid ja marjapõõsaid ning veel 9 116 hektaril muid põllumajanduslikke taimi ja põllukultuure. Pikaajaline vihmaperiood kahjustas 17 600 hektarit põllukultuure ja põllukultuure.

Euroopa Komisjon on juba eelmisel aastal andnud Leedule 1,1 miljonit eurot, et toetada kahjustatud põllumajandustootjaid. Koos riiklike toetustega maksti eelmisel aastal 3,3 miljonit eurot põllumajandustootjatele, kes esitasid 368 taotlust puuvilja- ja marjakultuuride kahjustamise eest.

Põllumajandusministeeriumi andmetel said mõned piirkonnad eelmisel suvel ühe päevaga rohkem vihma kui tavaliselt terve kuu jooksul. Ainuüksi juulis oli keskmine sademete hulk 167% tavapärasest kuust, mõnes kohas koguni kaks või kolm korda suurem.