Võimaliku küsimuste lekitamise järel – küsimused põllumajandusministeeriumi suhtluskultuuri kohta

Eelmisel nädalal teatas portaal „Delfi“ avaldas, et pärast seda, kui Põllumajandusministeerium (ŽŪM) esitas päringu Širvintų piirkonna linnapea Živilė Pinskuvienė ja tema abikaasa kohta, sai teave päringu sisu kohta hiljem teada ka poliitikule endale. Tekkinud olukord tekitab palju küsimusi mitte ainult selle konkreetse juhtumi kohta, vaid ka riigiasutuste suhete kohta meediaga üldiselt. ŽŪM on juba mitmendat korda sattunud kommunikatsiooniprobleemide tähelepanu alla.

Ministeerium suhtles päringu näinud töötajatega

Põllumajandusministeerium märkis, et seoses võimaliku päringu andmete avaldamisega kolmandatele isikutele räägiti kõigi selle küsimuse uurimises osalenud töötajatega, sealhulgas ka Põllumajanduse Andmekeskuse (ŽŪDC) töötajad.

Ministeerium teatas „Agrobitele”, et juurdepääs päringule oli 11 töötajal. Kui küsiti, kas on olemas spetsiaalne sisekord, mis reguleerib ajakirjanike päringute konfidentsiaalsust, märkis ministeerium, et juhindub üldistest õigusaktidest ning riigiteenistujate tegevuse ja ametieetika põhimõtetest.

Lisaks kinnitas põllumajandusministeerium, et põllumajandusminister Andrius Palionis on tekkinud olukorrast informeeritud.

Samal ajal kinnitas ka avalikus arutelus mainitud Põllumajanduse Arenduskeskus (ŽŪDC) väljaandele „Agrobita”, et päring oli adresseeritud ministeeriumile ning keskuse poolelt nägi selle sisu vaid üks töötaja.

Peaministri nõunik: sellist olukorda hinnataks negatiivselt

Peaminister Inga Ruginienė nõunik Ignas Algirdas Dobrovolskas väitis, et kui teave ajakirjaniku päringu kohta tõepoolest avaldati enne, kui sellele vastati, siis hinnataks seda negatiivselt.

„Kui teave ajakirjaniku päringu kohta avaldati enne, kui sellele vastati, siis hinnataks seda negatiivselt. Kuid tegelikke asjaolusid saab selgitada ainult põllumajandusministeerium ise“, – ütles ta.

VTEK: pelgalt samasse erakonda kuulumine ei tekita huvide konflikti

Kõrgeim ametialase eetika komisjon (VTEK) juhtis tähelepanu sellele, et huvide konflikti ohtu hinnatakse tavaliselt siis, kui eksisteerib otsene alluvussuhe, isiklikud või varalised huvid või konkreetne huvi otsuse tulemuse vastu. Komisjon rõhutas, et pelgalt samasse erakonda kuulumine ei tähenda iseenesest huvide konflikti.

VTEK-i sõnul ei ole asjaolu, et põllumajandusminister ja nimetatud isikud on varem töötanud ühes poliitilises meeskonnas, piisav huvide konflikti riskiks.

„VTEK otsustab uurimise algatamise üle juhtudel, kui on piisavalt andmeid võimaliku avalike ja erahuvide ühitamise nõuete rikkumise kohta. Ainult avalikus ruumis avaldatud asjaolud varasema töötamise kohta poliitilises meeskonnas, kui puuduvad konkreetsed andmed praegu eksisteeriva eraviisilise seose kohta, ei ole tavaliselt piisav alus uurimise algatamiseks“ – märkis VTEK oma kommentaaris.

Ajakirjanike Liit: see on eelkõige eetiline küsimus

Leedu Ajakirjanike Liidu (LŽS) esimees Audrys Antanaitis ütleb, et sellised olukorrad tõstatavad eelkõige kutse-eetika küsimusi. Tema sõnul peaksid institutsioonides kehtima teatud konfidentsiaalsuse ja kutse-eetika põhimõtted, kuigi ajakirjanike päringud ei ole riigisaladus.

„Küsimuste või päringute avaldamine kolmandatele isikutele, kelle kohta teavet kogutakse, on vähemalt ebaeetiline. See ei ole riigisaladus, kuid eksisteerivad teatud kutse-eetika ja konfidentsiaalsuse põhimõtted, mida tuleks järgida“, – ütles A. Antanaitis.

Ta rõhutas, et Leedu Ajakirjanike Liit sekkub sellistesse juhtumitesse tavaliselt siis, kui oma õiguste kaitsmiseks pöörduvad toimetused ise. Siiski, A. Antanaitise sõnul ei tohiks sellised juhtumid ajakirjanikke uurimistööst eemale peletada.

„Vastupidi – need peaksid ajakirjanikke innustama veelgi visalt töötama ja otsima vastuseid ühiskonnale olulistele küsimustele,“ ütles LŽS juht.

STT: esmalt tuleks seda hinnata võimaliku teenistusliku rikkumisena

Eriuurimisteenistus (STT) märkis, et selliseid olukordi tuleks esmalt hinnata mitte kriminaal-, vaid ametialase vastutuse seisukohast.

„Põllumajandusministeeriumi töötajate tegevust, kes on võimalikult edastanud teavet ajakirjanike päringute kohta kolmandatele isikutele, võiks hinnata kui kohustuste ebaõiget täitmist“, – märkis STT. Amet märgib ka, et ametikohustuste ebaõige täitmine või täitmata jätmine hinnatakse tavaliselt teenistus- või distsiplinaarrikkumisena, kui tegevuse ohtlikkus ei ole piisav kriminaalvastutuse tekkimiseks.

„Õigus määrata ametialaseid või distsiplinaarkaristusi ning otsustada nende põhjendatuse üle on tööandja ainupädevuses“, – rõhutas amet.

Küsimusi suhtlemise kohta on tekkinud ka varem

Arutelu põllumajandusministeeriumi suhtlemise üle meediaga ei ole esimene kord. Eelmise aasta lõpus saatis „Agrobitė“ ministeeriumile konkreetseid küsimusi artikli koostamiseks, kuid vastuste asemel sai ajakirjandus asutuselt pressiteate.

Toimetuse hinnangul jäi osa esitatud küsimustest vastuseta. Kuigi see juhtum ei ole otseselt seotud praegu avalikult arutatava looga, juhib see samuti tähelepanu riigiasutuste suhtluskultuurile.

Ajakirjanike päringud ei ole formaalsus – need on vahend, mille abil ühiskond saab teavet avaliku huvi küsimuste kohta. Seetõttu on oluline mitte ainult see, kas institutsioonid järgivad õigusaktide nõudeid, vaid ka see, kas nad juhinduvad kutse-eetika ja avatud koostöö põhimõtetest meediaga.