Leedu hobusekasvandus valmistub pärast auditi läbiviimist muutusteks

Pärast seda, kui eelmisel aastal lahkus kogu Leedu hobusekasvanduse juhtkond kehvade tegevustulemuste tõttu, tuvastati ettevõtte auditi käigus puudujääke sisekontrollis, hobuste müügis, bokside üürimises ja inventuuri läbiviimises, teatab Põllumajandusministeerium.

Äsja ametisse nimetatud ettevõtte uue juhatuse esimees ütleb, et auditi soovituste alusel tehakse otsused hobusekasvanduse juhtimise ja hoonete renoveerimisse tehtavate investeeringute kohta.

Nagu ministeerium BNS-ile teatas, hinnati Leedu hobusekasvanduse 2024–2025. aasta tegevusauditi tulemusel ettevõtte juhtimis- ja sisekontrollisüsteemi rahuldavaks, kuid riske hallatakse ettevõttes vaid osaliselt.

„Auditi käigus tuvastati sisekontrolli puudujäägid bioloogilise ja pikaajalise vara arvestuses, hobuste müügi, tallide üürimise ning inventuuri valdkondades, mis võisid mõjutada ettevõtte tegevustulemusi,“ – märkis ministeerium oma kommentaaris BNS-ile.

Ministeeriumi sõnul esitasid audiitorid soovitused puuduste kõrvaldamiseks ning ettevõte on juba alustanud nende rakendamist.

Nagu poolteist kuud tagasi valitud hobusekasvanduse juhatuse esimees Andrejus Cedronas BNS-ile ütles, esitati ettevõttele ministeeriumi tsentraliseeritud siseauditi osakonna koostatud auditiaruanne 14. aprillil.

„Siseauditi aruanne ei ole avalik (...). Auditi soovituste alusel koostatakse ja rakendatakse soovituste rakendamise kava. Äsja valitud juhatus tutvub auditi järeldustega ja hindab nende rakendamise kulgu“, – märkis A. Cedronas oma kommentaaris BNS-ile.

Nagu BNS kirjutas, juhib hobusekasvandust alates eelmise aasta septembri lõpust Gerda Žibūdaitė ning selle uus juhatus valiti 28. mail. Selles töötavad endiselt Tomas Miškinis, kes on juhtinud ettevõtteid „Avocetė”, „Uogintai” ja „Gastroneta”, ning Sandra Zaborienė.

Eelmise aasta märtsis otsustasid Leedu hobusekasvanduse aktsionärid, et kuna prokurörid nõudsid ettevõtte tegevuse uurimist ja juhatus oli tagasi astunud, tuleb läbi viia siseaudit ning muuta ettevõtte põhikiri.

Tallide endine direktor Felicija Kelmickaitė lahkus eelmise aasta veebruaris omal soovil ametist, ning ministeerium pöördus seejärel peaprokuratuuri poole palvega alustada eeluurimist endise juhi suhtes korruptsioonikahtluse alusel.

Peaprokuratuur teatas hiljem, et eriuurimisteenistus keeldus eeluurimise algatamisest, kuna ei olnud toime pandud tegu, millel oleksid kuriteo või kriminaalrikkumise tunnused.

Eelmisel aasta juunis otsustas kõrgeim ametieetika komisjon, et F. Kelmickaitė segas omavahel avalikke ja erahuve, kui andis korralduse maksta talle lähedalseisva isiku asutuse esitatud arveid.

Riešės filiaalis laiendatakse ratsutamis- ja hobuste hooldusteenuseid

BNS kirjutas, et 2024. aasta detsembris teatas Leedu hobusekasvandus kahjumliku filiaali sulgemisest, kuid Riešė kogukond pöördus 2025. aasta jaanuaris ministeeriumi poole palvega filiaal säilitada.

Kohalik kogukond kaalus, kas hobusekasvanduse kahjum võis olla tingitud halvast juhtimisest, kuid hobusekasvanduse juhatus väitis, et peamine probleem on ebapiisav rahastamine ning kahjumit põhjustavad vanad, renoveerimata hooned ja aegunud tehnika.

Ratsaklubi juhatuse esimees ütles BNS-ile, et Riešės filiaali sulgemist praegu ei kaaluta, vastupidi – seal laiendatakse ratsutamis- ja hobuste hooldusteenuseid.

„Äriühingu äsja valitud juhatus kavatseb läbi vaadata äriühingu strateegilise tegevuskava ning pärast siseauditi soovituste ja äriühingu rahaliste võimaluste hindamist otsustada edasiste investeeringute ja infrastruktuuri uuendamise prioriteetide üle“, – ütles A. Cedronas BNS-ile.

„Praegu ei ole veel vastu võetud otsuseid konkreetsete hoonete uuendamise projektide kohta“, – lisas ta.

Ettevõtte Registrite Keskusele (RC) esitatud aruandes märgitakse, et ettevõte kavatseb sel aastal kaaluda võimalusi täiendava tulu teenimiseks – pakkuda uusi ja jätkata ratsutamisteenuseid, suurendada renditavate bokside arvu ning korraldada ärilisi üritusi.

BNS kirjutas, et Leedu ratsakeskuse puhaskasum langes eelmisel aastal 38 protsenti 65,6 tuhandeni euroni (2024. aastal – 105,6 tuhat eurot), tulud vähenesid 17 protsenti 760,7 tuhandeni euroni (919,6 tuhandeni euroni), nagu näitab RC-le esitatud ettevõtte aruanne.

Ettevõte tegutseb kolmes filiaalis: Vilniuse piirkonnas (Vilniuse hobusekasvandus), Pagėgiudes (Nemuno hobusekasvandus) ja Zarasų piirkonnas (Sartų hobusekasvandus). Ettevõte vastutab kohalike hobusetõugude geneetiliste ressursside säilitamise eest.

Põllumajandusministeerium omab 89,6 protsenti ettevõtte aktsiatest.