Kuidas anda toetust, ilma seda tegelikult andmata: puudulik kord tekitab küsimusi

1.–28. septembril saavad põllumajandustootjad taas esitada taotlusi Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu 2023–2027. aasta strateegilise kava meetme „Jätkusuutlikud investeeringud põllumajandusettevõtetesse“ raames. Selle konkursi jaoks on ette nähtud 18,26 miljonit eurot, millest kuni 10,4 miljonit eurot – üle poole kogu eelarvest – on eraldatud pealinna piirkonna projektidele.

Põllumajandusministeerium (ŽŪM) selgitab, et tegemist ei ole pealinna piirkonnale eraldatud lisavahenditega. Vastupidi – see on peaaegu kogu selle piirkonna jaoks ette nähtud rahastamine, mida eelmiste konkursikutsete raames ei kasutatud. Siiski näitavad ministeeriumi esitatud andmed, et enam kui poole programmiperioodi jooksul on pealinna piirkonnas kinnitatud vaid 846 tuhat eurot toetust – umbes 7,5 protsenti sellele piirkonnale ettenähtud vahenditest.

Rohkem kui 10 miljonit eurot – mitte uus rahastamine

„Agrobite.lt“ pöördus põllumajandusministeeriumi poole, paludes selgitada, millisel alusel otsustati käesoleva aasta konkursikutses eraldada pealinna piirkonnale kuni 10,4 miljonit eurot. Ministeerium rõhutab, et selline rahastamissumma ei ole uuesti arvutatud vajadus.

„Rahalised vahendid ja nende jaotus piirkondadele on kindlaks määratud Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu 2023–2027. aasta strateegilises kavas, st kogu programmiperioodi jooksul tuleb 20% sellele meetmele eraldatud vahenditest kasutada pealinna piirkonnas ja 80% Kesk- ja Lääne-Leedu piirkonnas“, – märgib ministeerium ja lisab, et käesoleva aasta 10,4 miljoni euro suurune summa kujunes välja järgmiselt: „2026. aastal pealinna piirkonnale eraldatud vahendid moodustavad selle piirkonna jaoks eraldatud, kuid veel kasutamata jäänud vahendite jäägi.“

Ministeeriumi esitatud andmed näitavad, et kogu perioodi 2023–2027 jooksul on pealinna piirkonnale selle meetme raames ette nähtud 11,2 miljonit eurot. Kuid aastateks 2023–2025 on heaks kiidetud vaid 846 tuhat eurot toetust. See tähendab, et siiani on kasutatud vaid umbes 7,5 protsenti pealinna piirkonnale ette nähtud kogurahastamisest ning kasutamata jääk ulatub 10,4 miljoni euroni. Just see summa kantakse üle käesoleva aasta konkursile.

Taotlusi esitati, kuid rahastust ei saanud kõik

Ministeeriumi esitatud andmed võimaldavad hinnata ka eelmise aasta konkursi tulemusi. 2025. aastal esitati pealinna piirkonnas seitse taotlust, milles taotleti ligikaudu 3,8 miljonit eurot toetust. Siiski eraldati rahastamine vaid kahele projektile, mille kogusumma moodustab 846 tuhat eurot.

Põllumajandus- ja toiduaineministeerium ei kommenteeri lähemalt, miks seitsmest taotlusest kiideti heaks vaid kaks ja millised põhjused sellise tulemuse tingisid. Lisaks pole seda toetust veel välja makstud, kuna projektid on praegu rakendamisel.

Võttes arvesse eelmiste aastate tulemusi, tekib loomulikult küsimus, kas käesoleva konkursi raames õnnestub kasutada ära peaaegu kogu viimase kolme aasta jooksul kasutamata jäänud rahastus.

„Otsused kasutamata jäänud vahendite edasise kasutamise kohta tehakse pärast 2026. aasta taotluste vastuvõtmise lõppu, hinnates tegelikke vahendite jääke piirkondades,“ – vastab põllumajandusministeerium, avaldamata, kas vahendid jaotatakse ümber teisele piirkonnale või tagastatakse programmi üldisesse eelarvesse.

Seega selgub alles pärast käesoleva aasta taotlusvooru lõppu, kas piirkonnale ette nähtud rahastamine vastas tegelikule investeerimisvajadusele.

Sooduslaenud ei pakkunud huvi – saadi vaid üks taotlus

Sooduslaenude valdkonnas ootab ees veel üks muudatus. Eelmise aasta konkursikutses oli selle meetme jaoks ette nähtud eraldi rahastamine, kuid huvi oli äärmiselt väike.

„2025. aastal laekus selle meetme raames üks taotlus sooduslaenu saamiseks. Kuna meede ei pälvinud kavandatud huvi, tehti 2026. aastal strateegilisse plaani muudatus ja laenudeks eraldatud vahendid jaotati ümber toetusteks selle meetme raames. Seetõttu ei ole praegu enam võimalik taotleda sooduslaenu selle meetme raames“, – selgitas ministeerium oma otsust.

Põllumajandusministeerium märgib, et meetme „Jätkusuutlikud investeeringud põllumajandusettevõtetesse“ eesmärk on soodustada investeeringuid, mis aitavad kaasa kliimamuutuse leevendamisele ja sellega kohanemisele. Strateegilise kava järelevalves hinnatakse tulemusnäitajat R.16 „Kliimaga seotud investeeringud” ning kogu programmiperioodi jooksul peaks toetusi saama umbes 205 põllumajandusettevõtet.

Siiski ei esitanud ministeerium konkreetset hinnangut selle kohta, kui palju need investeeringud võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid või milline oleks ühe vähendatud tonni ligikaudne hind, ja mis kõige olulisem – kui pealinna piirkond ei kasuta eraldatud rahalisi vahendeid taas ära, kas ülejäänud vahendid jaotatakse ümber või otsitakse teisi lahendusi nende kasutamiseks.

Või oleks siiski mõistlikum suunata need vahendid sinna, kus on koondunud loomakasvatusettevõtted? Siis ei oleks vaja vahendeid ühest aastast teise üle kanda.