Eestlased hakkavad metssigade jahil kasutama droone
Eesti valitsus otsustas tugevdada võitlust Aafrika sigade katku vastu, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid. 7. mail käesoleval aastal võeti vastu otsus eraldada täiendavat rahastamist haiguse ennetusmeetmeteks – termokaameraga varustatud droonide soetamiseks jahimeeste vajadusteks, kirjutab Agri.ee.
See meede ei ole mõeldud otseselt seafarmide kaitsmiseks. Droone kasutatakse metssigade otsimiseks ja populatsiooni reguleerimiseks piirkondades, kus on suurim Aafrika seapest leviku oht. Just metssigu peetakse looduses peamiseks viiruse reservuaariks, mistõttu nende seire ja tõhusam jahtimine on üks olulisemaid haiguse tõrjemeetmeid.
Eesti Regioonide ja Põllumajandusministeeriumi andmetel eraldas valitsus selleks otstarbeks umbes 65 tuhat eurot. Nende vahenditega on kavas soetada kümme termokaameraga drooni, millest igaühe väärtus on umbes 6–6,5 tuhat eurot.
Termokaameraga droonid võimaldavad loomi avastada isegi tihedas taimestikus, hämaras või öösel. Soojuskaamerate abil suudavad nad kiiresti kindlaks teha metssigade asukoha suurtel aladel, mistõttu saavad jahimehed tegutseda märksa täpsemalt kui ainult traditsioonilisi otsingumeetodeid kasutades.
See tehnoloogia on eriti oluline kohtades, kus on vaja kiiresti vähendada metssigade tihedust Aafrika sigade katku levikukollete ümbruses või seakasvatusfarmide läheduses asuvatel aladel. Mida väiksem on nakatunud metssigade populatsioon ja mida kiiremini leitakse haiged või surnud loomad, seda väiksem on tõenäosus, et viirus satub kaubanduslikesse põllumajandusettevõtetesse.
Täiendav rahastamine hõlmab mitte ainult droonide soetamist. Eesti valitsus on eraldanud vahendeid ka jahimeeste tegevuse soodustamiseks, laboratoorsete uurimisvõimaluste tugevdamiseks, proovide analüüsimiseks ja muude bioloogilise ohutuse meetmete rakendamiseks. See näitab, et riik käsitleb Aafrika sigade katku tõrjet kompleksse ülesandena, milles olulist rolli mängivad nii veterinaarteenistused kui ka jahimehed.
Otsus investeerida termokaameraga varustatud droonidesse peegeldab laiemat suundumust Euroopas. Üha enam riike kasutab metsloomade seireks ja populatsioonide haldamiseks droone, kuna need võimaldavad kiiremini teavet koguda, jahte tõhusamalt planeerida ja nakkushaiguste levikule kiiremini reageerida.
Aafrika sigade katk on endiselt üks suurimaid ohte Euroopa seakasvatusele. Kuna tõhusat vaktsiini veel ei ole, jäävad peamisteks meetmeteks range bioloogiline turvalisus, pidev seire ja metssigade populatsiooni reguleerimine. Eesti otsus investeerida termokaameraga varustatud droonidesse on veel üks näide sellest, kuidas kaasaegsed tehnoloogiad võivad saada selle võitluse oluliseks osaks.
