Varjupaikadesse – koos lemmikloomadega
Ametiasutused kaaluvad, kuhu võiksid õhuhäda korral varjuda lemmikloomadega elanikud, sest spetsialistide sõnul on juba esinenud juhtumeid, kus inimesi koos lemmikloomadega varjupaikadesse sisse ei lastud. Riikliku toidu- ja veterinaarameti (VMVT) esindaja Diana Suchocka ütleb, et inimesed, kes ei saa lemmikloomadega varjenditesse sisse, otsustavad varjendisse mitte minna, seetõttu soovitab amet luua selliste elanike jaoks spetsiaalsed varjupaigad.
„Soovitame, et ei kehtiks ainult keeld või luba elanikele lemmikloomadega minna kõikidesse
võimalikesse ruumidesse (varjupaikadesse – ELTA) koos kõigi inimestega, sest mõistame, et on inimesi, kes on allergilised või kellel on foobiad, seetõttu teeme ettepaneku, et oleksid eraldi ruumid, kohad, kuhu saaksid tulla inimesed koos loomadega“, – ütles neljapäeval LRT raadiole VMVT loomade heaolu osakonna spetsialist.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitsepoliitika töörühma nõunik Aleksandra Voicechovska väitis, et lemmikloomadele, nagu ka inimestele, on varjupaikades vaja ventilatsiooni ning tuleb tagada hügieeninõuded.
Tema sõnul võib elanikel olla ohtlik otsida spetsiaalselt loomadele kohandatud varjupaiku, seetõttu tuleb esmalt otsida turvalist ruumi kodus.
„Me peame esmalt otsima neid kahte seina oma kodus, mitte sõitma tund aega varjupaika – see on ohtlik nii inimesele kui ka lemmikloomale,“ – ütles keskkonnaministeeriumi esindaja.
Nõunik väitis, et varjupaikade haldajad peaksid ise hoolitsema selle eest, kuidas varjupaikades säilitada tasakaal inimeste ja nende lemmikloomade heaolu vahel ühes ruumis.
Ta ütles, et see oleks võimalik, kuna Leedus on lemmikloomade märgistamine ja registreerimine kohustuslik, ning varjupaikade haldajad on enamasti omavalitsused, kes teavad, kui palju inimesi selles elamurajoonis elab – seega oleks A. Voicechovska sõnul isegi võimalik välja arvutada, kui palju loomi konkreetsel tänaval elab.
„Peame loomade huvid kaalule panema: inimene, kes läheb jalutama, kannab enamasti kaasas rihma ja väljaheidete kogumiskotti, lühikese aja jooksul saab nende vahenditega tagada teatud hügieeni ja turvalisuse, kuid teisel pool vanamoodsat kahe taldrikuga kaalu peame panema ka inimeste turvalisuse: haigused, allergiad", – väitis keskkonnaministeeriumi esindaja.
Tuletõrje- ja päästeteenistuse (PAGD) kodanikukaitseosakonna esindaja Mindaugas Valaitis ütles, et kõigepealt tuleb tagada elanike ohutus õhuhädaolukorras kõigis omavalitsustes, ja alles seejärel tuleb hoolitseda lemmikloomade kaitse eest.
Ta väitis, et kuigi varjupaikade võrgustikku laiendatakse ja moderniseeritakse ning selleks eraldatakse rahalisi vahendeid, ei ole kõigil omavalitsustel piisavalt varjupaiku.
„Seadusandlikul tasandil on varjupaiga praegune mõiste just elanikele lühiajaliseks peitmiseks mõeldud koht, kahjuks on lemmikloomade küsimus jäetud halli tsooni“, – ütles PAGD esindaja.
VMVT loomade heaolu osakonna spetsialist D. Suchocka lisas, et koerte omanikud peavad alati kaasas kandma rihma ja suukorvi, ning tuletas meelde, et loomad peavad olema märgistatud, neil peavad olema dokumendid ja nad peavad olema vaktsineeritud.
D. Suchocka sõnul peavad suurte põllumajandusloomade omanikud ette nägema koha, kuhu loomi saaks ümber paigutada, näiteks üleujutuse ohu korral.
Nagu ELTA teatas, näitas eelmise aasta juunis Riigikontrolli (VK) läbi viidud audit, et Leedu varjupaigasüsteem ei vasta vajalikele nõuetele – teatati, et neis puudub ruumi umbes 361 tuhandele elanikule.
2024. aasta lõpus oli riigis 6,3 tuhat varjupaika, mis teoreetiliselt suudaksid kaitsta umbes 53 protsenti elanikkonnast.
Auditiga tuvastati ka, et enam kui pooled omavalitsused – 33 60-st – ei ole valmis tagama elanikkonna lühiajalist kaitset ning absoluutselt enamik (91,2 protsenti) valitud varjenditest ei olnud kohandatud puuetega inimestele.
