K. Mažeika lubab otsida lahendusi, kui väetised jäävad kalliks

Põllumajandusminister väidab, et keskkonnamaksude ja kõrgete energiahindade tõttu kaotavad kohalikud väetisetootjad konkurentsivõime ning kõrged väetisehinnad langevad põllumajandustootjate õlule, seetõttu otsitakse lahendusi, kuidas vähendada põllumajandustootjate kulusid, sealhulgas võimalust importida rohkem odavamaid väetisi kolmandatest riikidest.

Kęstutis Mažeika kohtus reedel Jonavas lämmastikväetiste tootja „Achema“ ning teravilja ladustamise ja müügiga tegeleva ettevõtte „Jonavos grūdai“ esindajatega.

„Achema“ suudaks oma tootmisvõimsuse põhjal kindlasti toota nii palju väetisi, kui meie Leedu põllumajandustootjad vajavad. Kuid peamised probleemid on suured energiakulud ning keskkonnamaksud, millest suurem osa langeb põllumajandustootjate õlgadele“, – ütles minister BNS-ile pärast kohtumist „Achema“ esindajatega. 

„Praegu on märke, et see lisamaks („süsinikumaks“ väetiste impordile, ingl. The Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM – BNS)  jõuab ikkagi lõpphinnas kajastuma, sest (väetiste – BNS) importijad, nähes kõrgemaid hindu (...), pakuvad mõne protsendi võrra madalamat hinda, mida me praegu turul näeme, ja see ei korreleeru mingil moel teravilja hinnaga, mistõttu on väetiste ostmine lihtsalt seiskunud,“ – lisas ta.

K. Mažeika rõhutas, et teravilja hinnad on praegu madalad ja pikaajalised prognoosid näitavad, et need peaksid selliseks jääma.

Ministri sõnul otsitakse lahendusi, kuidas vähendada väetiste hindu lõpptarbijatele.                                   

„Kavatseme pidada läbirääkimisi energeetika-, keskkonna-, majandus- ja innovatsiooniministeeriumidega, et selles formaadis lahendusi leida. Meie tarbijate ja põllumajandustootjate jaoks on oluline leida selline kõigile kasulik lahendus, (...) et olukord vähemalt stabiliseeruks“, – selgitas ta.

„Hindame (meetmeid – BNS) tõenäoliselt pärast kõiki kohtumisi. Hetkel on ilmselt veel liiga vara rääkida (konkreetsetest meetmetest – BNS), kuid me mõistame, et ilma täiendavate väetisteta on raske loota vähemalt keskmist saaki“, – lisas minister.

Ta mainis, et arutatakse võimalust importida suuremat kogust väetisi kolmandatest riikidest.

„Achema“ kommunikatsioonijuht Jolita Macelytė ütles neljapäeval BNS-ile, et väetiste hindadele Euroopa turul avaldavad suurimat mõju maagaasi hinnad, energiaturgude kõikumised, heitkogustega kauplemise süsteemi (ATL) kulud ning üldine olukord maailma väetiseturul.

Maagaasi- ja väetiseturgude väljakutsete ning kasvava heitkoguste lubade kulude koormuse tõttu ei tööta „Achema“ alates 2021. aasta sügisest täisvõimsusel.