Põllumehed: mustikasaaki ei tule, vihm on maasikad mädanema pannud, heina tegemine on raske

Leedut juba üle nädala kimbutavad vihmad ja jahedam ilm tekitavad põllumeestele muret – nende sõnul selline jahtumine ja rohked sademed ei ole head, eriti takistavad need saagi koristamist, kuid suurt ohtu need veel ei kujuta.

Mõned maasikakasvatajad ütlevad, et marjad hakkavad juba mädanema, kuid teised rõõmustavad üle korraliku saagi, sest jõudsid maasikad ära korjata. Peale selle on vihmad muru maha surunud – seda on raske niita, sama oht ähvardab ka teravilja.

Põllumeeste sõnul lõpetas vihm selle, mida hilised öökülmad olid vaid kahjustanud – murdis maha õisikud, pungad või juba moodustunud viljad või teravilja kõrred. Põllumehed kardavad suuremaid tagajärgi, kui vihm jätkub ja vesi jääb põldudele ja vaaludesse – mädanik tungib juurviljadesse.

Liiga palju vihma, soojust napib

Leedu ökoloogiliste põllumajandusettevõtete liidu esinaise Brigita Mosiejauskė sõnul puudub taimedel praegu soojust: „Sademed ja soojus on jaotunud väga ebaühtlaselt – sademeid on liiga palju, aga soojust liiga vähe“.

„Kui selline vihm jätkub veel nädala, tekib keeruline olukord kaunviljade koristamisel; kui veel kaks nädalat, kannatavad kindlasti ka teraviljad“, – selgitas BNS-ile B. Mosiejauskė.

Tema sõnul ei kulge tööd sel aastal ökoloogilistes taludes õigeaegselt ja see mõjutab saaki, hoolimata pikaleveninud vihmasest perioodist.

„Juba kevadel hilines hilisemate kultuuride, näiteks tatar, seetõttu saavad põllukultuurid kahjustada, kuid talikultuuridele ei ole see suureks mõjuks, kuna need on juba juurdunud. Kui keegi oli varem külvanud kaunvilju – ube, herneid või muid – ja need olid juba õitsemas, siis mõjus kuumus õisikutele negatiivselt – need kuivasid ära ja kukkusid maha“, – ütles B. Mosiejauskė.

Tema sõnul peatas vihm ka sööda tootmise: „Rohumaadele ei saa sisse sõita, niita ega sealt, kus rohi on juba niidetud, rulle ära viia; heina rikneb ja selle sööda kvaliteeti on väga suure vihmasaju tõttu raske säilitada“.

Mustikaid ei tule, maasikad riknevad

Noorte põllumajandustootjate ja noorte liidu aseesimees Vytautas Buivydas ütleb, et mustikaid ja maasikaid kasvatavatele põllumajandustootjatele ei ole käesolev aasta just parim.

„Elame kehvasti. Mustikasaaki ei tule Leedus ilmselt praktiliselt üldse, sest niipalju kui ma mustikakasvatajatega rääkinud olen, on kõik õisikud külmunud. Marjapõõsadele olid hukatuslikud külmad, kuumus ja praegune tugev vihm hävitasid mustikasaagi lõplikult“, – ütles ta BNS-ile.

„Ka maasikakasvatajad kurdavad nüüd marjade massilise riknemise üle – pärast esimesi vihmasid ilmusid sellised laigud, ja nüüd, kui vihm jätkub, hakkavad maasikad mädanema – isegi vaadata on kurb: ilusaid marju, kuid need on juba täis laike, neil on tekkinud mädanemiskolded ja põllumehed koristavad need marjad ära, et vältida seenhaiguse levikut, ning hävitavad need“, – rääkis V. Buivydas.

Tema sõnul olid kuumalainete ajal mures teraviljakasvatajad – nad isegi kastsid põlde: „Kui ilm oleks nii kuivaks jäänud ja kuumus oleks kauem püsinud, oleks see teraviljasaaki kahjustanud. Oli isegi suuremaid põllumajandustootjaid, kes olid kastmise juba alustanud, sest kartsid, et kuumalaine tõttu kaotavad 15–20 protsenti saagist.“

Nüüd kardavad teraviljakasvatajad, et tugev vihm ja tuul ei lamestaks teravilja: „Üks lutsernit kasvatav põllumajandustootja ütleb: see tugev vihm hakkas juba taimi maha suruma.“

V. Buivydo sõnul kahjustas kevadel külmast kannatanud sõstraid veelgi enam põud: „Need õisikud, mis olid hakanud moodustuma, lihtsalt krimpsusid kokku, keerusid sissepoole ja viljad ei arenenud välja. Saak ei tule suur.“

Noorte põllumajandustootjate ja noorte liidu aseesimees kardab lisaks, et kui põldudel püsib vesi ja vihm jätkub, võivad kannatada kartulid.

Vihm on hävitanud kuni 40 protsenti saagist

4,5 ha suuruse maasikavälja omanik Paulius Preibys Klaipėda piirkonnast arvutab, et vihma tõttu kaotab ta 30–40 protsenti saagist, kuid kahjud võivad olla ka suuremad.

„Vihma hulk on ebanormaalne. On sadanud kuni 40 millimeetrit vett, mis peaks olema kuu norm, kuid siin saad selle ühe päevaga kätte. Vesi seisab vaaludes, kuigi need on kõrgendatud ja tehtud nii, et need maasikaid üle ei ujutaks. Puudub väga vähe, et vesi lihtsalt üle kraavide voolaks. Kogu saak pole veel koristatud, hooaeg on alles poole peal, aga ma räägin juba saagikaotustest. Kahjud on suured – vihma tõttu 30–40 protsenti,” kinnitas põllumajandustootja BNS-ile.

Tema sõnul tuleb ka läbimärjad marjad korjata, et tekkinud mädanik ei leviks ja taimele kahju ei tekitaks.

„Lihtsalt visad need ära. Või tuleks need töötleda, aga see maksab. Ma pole veel piisavalt suur, et saaksin neid töötleda. Tahaksin, et mul oleks võimalus neid pärast selliseid vihmasadusid kusagil töötleda, aga hetkel lihtsalt ei õnnestu. Võib-olla puudub mul ka ise algatusvõime, et leida, kellega koostööd teha või koos töötada, aga selliseks asjaks on vaja head partnerit, kui tahad edu saavutada“,– rääkis maasikakasvataja.

P. Preibio sõnul pole veel olnud nii saagikaid aastaid, et saaks tulu investeerida maasikate töötlemisse. Kui ühed aastad on paremad, toovad teised kahjumit. Eelmisel aastal näiteks jäi 80 protsendil maasikaväljadest saak saamata: „Kogu maasikaväli oli vee all, tuli osta taimi ja mõned põlluosad uuesti istutada.“

Samal ajal väidavad mõned teised maasikakasvatajad, et suutsid vihmasadude tagajärgi vältida, kuna jõudsid varased marjad korjata.

Šiauliai piirkonna Adomiškiai külas ligi 2 hektarit maasikaid kasvatav Ritas Kvietkus ütles BNS-ile, et tänavune saak on päris hea.

„Võrreldes teiste aastatega, eelkõige eelmise aastaga, tundub käesolev aasta hea. Eelmisel aastal me praktiliselt midagi ei korjanud, sest õitsemise ajal püsis 10 päeva jooksul madal temperatuur. Eelmisel aastal hävitasid külmad kõik, aga sel aastal külmi ei olnud, kuigi ühel ööl oli külm, oli kahjustusi näha, kuid need olid minimaalsed võrreldes teiste aastatega, ja eelmise aastaga pole siin üldse midagi võrrelda“, – rääkis R. Kvietkus.

„Oleme kasvanud juba 25 aastat, seega oleme leppinud sellega, et kogu saaki ei saa täielikult koristada – osa külmub ära, osa hävitavad teod, teist kahjustavad teod ja osa – vihm“  – lisas R. Kvietkus.

Tema sõnul ei kahjusta vihm enam varajasi maasikaid – need on juba koristatud, kuid vihm kahjustas veidi hilisemaid marju.

„Marjad jäävad kogu aeg vette. Vihma ajal me üldse ei korja. Kui korjad, siis koorik puruneb ja mahl voolab kohe välja. Me kasutame ära iga hetke, mil on võimalik korjata. Hiliseid maasikaid pole meil palju“, – kinnitas ta.

Audrius Giraitis, kes on 27 aastat kasvanud peaaegu 1 hektari maasikaid Pyplių külas Kauna piirkonnas, oli samuti rõõmus, et jõudis peaaegu kogu saagi koristada: „Aga sattusin ka nende mädanenud marjade peale. 10 protsenti läks kindlasti kaotsi.“

„Kui kasvatad mitut sorti, siis üks sort on ühe suhtes vastupidav, teine teise suhtes nõrgem, nii et üldine keskmine on hea. Eelmisel aastal oli veidi parem. Ei külmunud. Ja ka sel aastal ei külmunud – ma ei sattunud nende varajaste külmade kätte. Ainult mädanik ja kuumus kahjustasid mõningaid sorte veidi. Üks sort mädaneb, teine mitte. Ühel aastal läheb ühel hästi, teisel aastal teisel. Eelmisel aastal oli saak parim, sel aastal pole ma veel kokku arvanud, aga nagu näen, oli ühe sordi saak sel aastal veidi nõrgem,“ – rääkis põllumees BNS-ile.