Uus põlvkondade vahetuse meede põllumajanduses: ühed tervitavad seda, teised näevad selles riske
Euroopa Komisjonile esitatud Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu 2023–2027. aasta strateegilise kava muudatuste seas on üks silmapaistvamaid uuendusi – uus põlvkondade vahetuse meede, mille eesmärk on hõlbustada põllumajandusettevõtete üleandmist nooremale põlvkonnale. Kuigi põllumajandusministeerium (ŽŪM) loodab, et muudatused aitavad lahendada vananeva maapiirkonna probleemi, on põllumajandustootjate organisatsioonide hinnangud erinevad.
Põllumajandusministeerium: muudatusi dikteerib praktika
Ministeerium selgitab, et strateegilise kava rakendamist jälgitakse pidevalt – analüüsitakse põllumajandustootjate aktiivsust, toetusmeetmete rakendamist, sotsiaalpartnerite märkusi ja Euroopa Komisjoni soovitusi.
„Strateegilise kava rakendamise käigus selguvad praktilised aspektid, mida on otstarbekas täpsustada, et toetus oleks kättesaadavam, tõhusam ja vastaks paremini põllumajandussektori tegelikele vajadustele“, – kinnitab põllumajandusministeerium.
Üks pakutud muudatustest on sooduslaenude tähtaja pikendamine noorte põllumajandustootjate alustamise ja põllumajandustoodete töötlemise rahastamismeetmete puhul viielt aastalt kümnele aastale. Ministeeriumi sõnul oli selline otsus vajalik, kuna seni on rahastamise tempo olnud oodatust aeglasem, kuigi enne meetme käivitamist läbi viidud ekspertide hinnang näitas, et lühema tähtajaga laenud peaksid olema piisavalt atraktiivsed.
Näeb selles olulist sammu põlvkondade vahetuses
Leedu Põllumajandustootjate Liidu esimees Gedas Špakauskas väidab, et just noorte põllumajandustootjatega seotud muudatused on kõigist strateegilise kava muudatustest kõige olulisemad.
Tema sõnul on Leedus seni toetatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, kuid puudusid meetmed, mis oleksid suunatud põllumajandusettevõtete sujuvale üleandmisele vanemalt põlvkonnalt nooremale.
„Tegemist on pilootmeetmega. Selle eesmärk on aidata noortel põllumajandustootjatel võtta põllumajandusettevõtted üle vanematelt või muudelt lähedastelt. Üks osa on seotud investeeringutega, teine – nõustamise ja abiga. Selliseid meetmeid on seni puudunud“, ütleb G. Špakauskas.
Tema sõnul võib projekt, kuigi see pole suur, saada aluseks tulevikus, kui Euroopa Liit kavatseb põlvkondade vahetusele veelgi rohkem tähelepanu pöörata.
Noored põllumajandustootjad: idee on hea, kuid valitud tee tekitab kahtlusi
Siiski suhtub Noorte Põllumajandustootjate ja Noorte Liidu aseesimees Vytautas Buivydas uude meetmesse palju ettevaatlikumalt. Tema sõnul on põlvkonnavahetuse idee iseenesest vajalik, kuid valitud rahastamismudel tekitab kahtlusi.
„Me toetame noori põllumajandustootjaid kindlasti, kuid see konkreetne programm tekitas meil palju küsimusi ja me ei kiitnud seda heaks,“ – ütleb V. Buivydas.
Organisatsioonile tekitab suurimat muret asjaolu, et uuele meetmele on kavas eraldada vahendeid, jaotades neid ümber kohalike tegevusrühmade (VVG) arvelt.
„VVG projektides võivad osaleda ka noored põllumajandustootjad, kuid seal on projektid väiksemad – kuni 50 000 eurot. Meie arvates jõuaks toetus sel viisil rohkemate inimesteni. Oleme selle poolt, et väiksemate summadega aidataks suuremat arvu põllumajandustootjaid, mitte eraldataks ühele taotlejale väga suurt summat“, – väidab ta.
V. Buivydo sõnul suurendavad suured toetussummad ühele saajale ka riski.
„Kui selguks, et talu üleandmine oli fiktiivne, läheks palju raha kaotsi. Meie seisukoht on, et parem on anda väiksemaid summasid suuremale hulgale põllumajandustootjatele,“ ütleb vestluspartner.
Arutelu tekitavad ka muud muudatused
V. Buivydo sõnul tekitab arutelu mitte ainult põlvkondade vahetuse meede. Tema arvates ei ole piisavalt arutatud ka pakutud muudatusi bioloogilise ohutuse ja mullauuringute valdkonnas, mis organisatsiooni sõnul võivad sobida pigem teraviljakasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele kui puuvilja- ja köögiviljakasvatuse või marjakasvatuse sektoritele.
Samuti pälvisid kriitikat ka kavandatavad muudatused invasiivsete liikide leviku kontrollimise valdkonnas.
„Ainult lühiajaliste lahendustega ei suuda me invasiivsete taimedega toime tulla. Vaja on rohkem teadust, ühtset andmebaasi ja süstemaatilist lähenemist,“ – on veendunud V. Buivydas.
Samal ajal selgitab põllumajandusministeerium, et invasiivsete liikide leviku ohjeldamise meetmete muutmine oli vajalik seetõttu, et kaks aastat järjest ei laekunud ministeeriumile ühtegi taotlust. Ministeerium loodab, et toetussumma suurendamine ja tingimuste kohandamine muudab meetme taotlejatele atraktiivsemaks.
