Tehakse ettepanek kaotada võimalus hukata metsloomi omanike rikkumiste tõttu

Reageerides viimastel päevadel avalikus ruumis puhkenud skandaalile, mis puudutab karude ja ilveste pidamist Klaipėda piirkonna puhke- ja vabaajakompleksis, esitas Seimi keskkonnakaitse komisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Linas Jonauskas seaduse muudatusettepanekud, millega tehakse ettepanek tühistada võimalus surmata või tappa terved metsloomad ainult seetõttu, et nende omanik on kaotanud loa neid pidada.

Praegu kehtiv kord näeb ette, et pärast loodusloomade vangistuses pidamise loa tühistamist tuleb loomad keskkonnaministeeriumi volitatud asutuse poolt kindlaksmääratud, mitte üle 30 kalendripäeva kestva tähtaja jooksul peavad loomad omaniku otsuse alusel üle antama teistele isikutele, kellel on õigus ja sobivad tingimused nende pidamiseks. Või võib need loomad surmata vastavalt loomade heaolu ja kaitse seaduse nõuetele.

L. Jonausko arvates on selline regulatsioon puudulik ning terve looma eutanaasia ei vasta loomade heaolu põhimõtetele.

„Looma surmamine peab olema äärmuslik meede, mida rakendatakse selgete veterinaar- või ohutuspõhjustel, mitte halduslik viis olukorra lahendamiseks, kus loa kaotanud omanikul pole kellelegi looma üle anda. Ainuüksi asjaolu, et ettenähtud tähtaja jooksul ei õnnestunud leida uut hooldajat, ei saa olla piisav alus looma surmamiseks“, – on parlamendiliige veendunud.

„Terve looma eutanaasia, kui puuduvad veterinaarsed näidustused, ravimatu haigus, talumatut kannatust ega otsest ohtu inimeste ja teiste loomade turvalisusele, ei vasta loomade heaolu põhimõtetele“, – lisab ta.

Seimi keskkonnakaitsekomisjoni esimehe arvates tuleks loomad üle anda isikutele või asutustele, kellel on õigus ja sobivad tingimused nende eest hoolitseda.

L. Jonauskas juhib tähelepanu sellele, et Leedus tegutseb juba metslindude hoolduskeskus, mille ülesanne on vastuvõtta, ravida ja taastada kinni võetud, konfiskeeritud või vigastatud metslinde. Terveks ravitud ja looduses iseseisvalt elada suutvad loomad lastakse vabaks looduslikesse elupaikadesse. Teised, tema sõnul, võidakse anda üle isikutele, kellel on sobivad tingimused ja õigus neid pidada.

„Riigil on juba asutus, mis suudab aidata leida loomale sobivat ja humaanset lahendust. Seetõttu peab õiguslik regulatsioon olema suunatud mitte looma hävitamisele, vaid tema kaitsmisele, ajutisele hooldamisele, rehabilitatsioonile ja vastutustundlikule üleandmisele“, – ütleb L. Jonauskas. 

Tema arvates tuleks samuti hoolitseda selle eest, et metslindude ja loomade hoolduskeskusele antaks selleks vajalikud ressursid ja volitused.

Jadvyga Bieliavska (ELTA)
Saada kõik fotod