K. Mažeika kutsus põllumajandustootjaid üles kahjusid dokumenteerima, kuid siiani ei ole teada ei kahju suurus ega see, millal põllumajandustootjad raha kätte saavad

22. augusti tormiga seotud erakorraline olukord on tühistatud, kuid vastuseid selle kohta, millises ulatuses ja millal põllumajandustootjad võiksid rahalist abi saada, pole veel saadud. Põllumajandusministeerium (ŽŪM) teatas väljaandele „Agrobitei“, et kavatseb pöörduda Euroopa Komisjoni poole, kuid ei ole seni täpsustanud ei taotletavat summat ega esimeste hüvitiste väljamaksmise kuupäeva.

Esialgsete andmete kohaselt on kahjustatud üle 24 000 hektari põllukultuuride ja viljapõldude pindala. Siiski ei ole see veel rahaliselt hinnatud kahju – selle ulatust täpsustatakse ning omavalitsused võtavad endiselt vastu kannatanute taotlusi.

Andmed on esitanud 55 omavalitsust, osa kontrollimistest pole veel lõpetatud

„Agrobitė“ tuletab meelde, et erakonna „Vardan Lietuvos“ poolt põllumajandusministri ametikohale määratud  Kęstutis Mažeika kutsus 23. augustil, st tormijärgsel päeval, sotsiaalmeedias põllumajandussektori esindajaid üles esitama teavet taludes tekkinud tegevushäirete kohta.

„Mida rohkem on meil tegelikku teavet olukorra kohta põllumajandusettevõtetes, seda paremini saame hinnata tormi tagajärgi ja otsustada, milliseid meetmeid on vaja võtta“, – kirjutas minister tol ajal.

Hiljem kutsuti põllumajandustootjaid üles kahjustustest ametlikult omavalitsustele teatama. Kuid peaaegu kuu möödudes polnud ikka veel selge, kui suurt rahalist abi võiksid kannatanud talud saada ja millal selle väljamaksmine algaks.

Põllumajandusministeerium oli andnud omavalitsustele korralduse esitada teave tormi tagajärgede kohta 11. septembriks. Ministeeriumi vastuses märgitakse, et 15. septembriks olid andmed saadud 55-lt 60-st omavalitsusest.

„On omavalitsusi, mis on põllumajandusettevõtjate suurte taotluste arvu tõttu esitanud vaid esialgsed andmed,“ teatas põllumajandusministeerium.

Ministeeriumi sõnul ei suuda kahjuhindamiskomisjon kõige enam kannatanud omavalitsustes füüsiliselt kõiki kahjustatud põllukultuuride pindalasid kontrollida. Osa hindamistest viiakse läbi saagi koristamise ajal – siis selgub, kui palju taimi tegelikult hukkus ja kui palju saaki hävis ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu.

Esialgsete andmete kohaselt on kõige enam kannatanud ube ja herneid. Samuti on kahjustatud kaera, tatarit, nisu, suveodra, rapsi ja kartuli põllud. Kuid kui palju põllumajandustootjaid kogu riigis on kahjude hindamiseks pöördunud, ei oska ministeerium hetkel öelda.

Anykščiuose registreeriti hektarid, mitte kahjud eurodes

Anykščiu piirkonna omavalitsuse vastus selgitab, millist teavet selles etapis koguti.

„Põllumajandusministeeriumi soovituste kohaselt registreeriti käesolevas etapis loodusõnnetuse tagajärgede ulatus ja kahjustatud pindalad, mitte kahjude suurus rahalises väljenduses,“ – märkis omavalitsus.

Omavalitsuse andmete kohaselt oli vastuse esitamise ajaks tormi tagajärgede tõttu pöördunud 53 põllumajandustootjat. Kannatanud põllukultuuride pindala oli 1 546,26 ha, millest 688,98 ha taimed olid täielikult hävinenud.

11. septembril saatis omavalitsus ministeeriumile 52 taotleja andmed. Selleks kuupäevaks ei olnud komisjon veel jõudnud hinnata kümne taotleja taotlusi. Omavalitsus selgitas, et ettenähtud lühikese tähtaja jooksul oli teabe kogumine ja hindamine äärmiselt keeruline ning taotlusi laekub jätkuvalt.

Kui küsiti, kas kannatanud taludele kavatsetakse abi anda kohalikest vahenditest, vastas omavalitsus, et linnapea reservi kasutamine ei olnud sel hetkel kavandatud.

Saamata jäänud tulu osas puudub eraldi selgitus

Kui ministeerium küsis mitte ainult kahju ulatuse, vaid ka selle kohta, mis sinna kuulub – otsesed kulud, hävitatud vara või ka saamata jäänud tulu, märkis Põllumajandusministeerium, et omavalitsuse linnapeale esitatavas taotluses peab olema nimetatud kahju tekkimise kuupäev, suurus, laad ja asjaolud ning põhjuslik seos kriisi või erakorralise olukorra mõjuga. Samuti tuleb esitada kahju suurust või kantud kulusid – otseseid kahjusid – tõendavad dokumendid.

Ministeerium ei selgitanud aga, kas ja kuidas hinnataks põllumajandustootjate saamata jäänud tulu – näiteks saagikaotuse või tootmise seiskumise tõttu.

Taotluste esitamise tähtaeg on kolm aastat, kuid see ei tähenda hüvitise saamise garantiid

Eriolukorra tühistamine ei lõpeta tormi käigus tekkinud kahju hüvitamise taotluste vastuvõtmist. Põllumajandusministeerium tuletab meelde, et riigiabi saamiseks võib pöörduda omavalitsuse poole hiljemalt kolme aasta jooksul alates kahju tekkimisest.

11. september oli omavalitsustele määratud tähtaeg teabe esitamiseks ministeeriumile, mitte aga põllumajandustootjate taotluste vastuvõtmise lõpptähtaeg. Ka taotluse esitamine ise ei taga, et nimetatud kahju hüvitatakse – iga juhtumit hinnatakse vastavalt riigiabi andmise korrale.

Seda riiklikku korda kommenteerides selgitas ministeerium, et toetust võivad taotleda ka kindlustamata ettevõtjad. Kui aga enne kahju tekkimist pakuti Leedu turul asjaomast varakindlustust, kuid ettevõte seda ei kasutanud, ei tohi toetus ületada poolt kahju suurusest.

Teisiti hinnatakse kahjusid, mille vastu kindlustada ei olnud võimalik.

„Toetust kahjude eest, mida Leedu kindlustusturg üldse ei kindlusta, eraldatakse korra kirjelduses sätestatud korras, kohaldamata kindlustuspiiranguid,“ – märkis Põllumajandusministeerium.

See tähendab, et ei kohaldata just piirangut kindlustuse kasutamata jätmise kohta, mitte aga lubatakse hüvitada kogu kahju. Kui vara oli kindlustatud ja kindlustushüvitis on saadud, ei tohi ministeeriumi sõnul riigi toetus ületada kahju suuruse ja kindlustushüvitise vahet.

Tähtajad on pikendatud, rahalise abi suurus pole veel kindlaks määratud

Kui küsiti, milliseid konkreetseid abimeetmeid on juba võetud, loetles põllumajandusministeerium tööde tähtaegade pikendamist, toetusnõuete paindlikumat kohaldamist ning võimalust pöörduda ILTE poole laenude saamiseks käibekapitali ja bioloogilise vara soetamiseks.

16. septembril avaldas ministeerium avalikus teates ka täiendavad kinnitatud leevendused: talvevahepealsete kultuuride külvamise tähtaega on pikendatud 1. oktoobrini, ning loomade pidamisega mittetegelevate taotlejate puhul on niitude ja maastikuelementide niitmise tähtaeg pikendatud 30. oktoobrini. Teatavatele taotlejate rühmadele ei kohaldata sel aastal niitmisnõudeid.

Ministeerium kinnitas ka, et kavatseb pöörduda Euroopa Komisjoni poole toetuse saamiseks tormikahjude hüvitamiseks. Siiski ei esitanud vastustes konkreetseid summasid, mis eraldataks kannatanud põllumajandusettevõtetele, ega maksegraafikut.

Küsimusele, millal põllumajandustootjad võiksid tegelikult loota esimeste hüvitiste laekumist Euroopa Komisjoni võimalikust toetusest, vastas põllumajandusministeerium: „Tavaliselt peavad Euroopa Komisjoni eraldatud vahendid olema lõplikult ära kasutatud järgmise aasta esimesel poolaastal.”

See on selgitus eraldatud vahendite tavapärase kasutamise tähtaja kohta, mitte kinnitatud väljamaksete alguskuupäev. Samuti ei ole nimetatud summat, mida Leedu kavatseb Euroopa Komisjonilt taotleda.

„Summa suuruse kohta ei saa me hetkel vastata, kuna meil pole kõiki andmeid,“ märgib põllumajandusministeerium oma vastuses.