Farm Europe: Euroopa riskib suurendada oma sõltuvust põllumajanduse, toiduainete ja energeetika valdkondades

Pärast seda, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitas 16. septembril Euroopa Parlamendis iga-aastase aruande Euroopa Liidu olukorra kohta, hindas Farm Europe kriitiliselt komisjoni valitud suunda põllumajanduse, toidu ja energeetika valdkondades. Organisatsiooni sõnul ei piisa Euroopa strateegilise iseseisvuse saavutamiseks poliitilistest deklaratsioonidest – põllumajandus vajab konkreetseid investeeringuid, piisavat rahastamist ja tugevat ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP).

U. von der Leyen pööras oma kõnes palju tähelepanu selle suve äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgedele. Euroopa Komisjoni president märkis, et Euroopas põles maha umbes 660 000 hektarit maad ja kaotati umbes 12 miljonit tonni saaki. Ta teatas, et oktoobris tutvustab komisjon uut kliimakindluse raamistikku, milles tuuakse esile 100 kõige haavatavamat Euroopa piirkonda. Samuti on kavandatud uus Euroopa veealgatus ning meetmed põllumajandusriskide juhtimise ja kindlustuskaitse tugevdamiseks.

Farm Europe: riskijuhtimisest üksi ei piisa

Farm Europe hindab positiivselt suuremat tähelepanu veepuudusele, riskijuhtimisele ja kindlustusele, kuid leiab, et väljakuulutatud meetmete ulatus ei vasta probleemidele, millega Euroopa põllumajandus täna silmitsi seisab.

Organisatsioon juhib tähelepanu asjaolule, et 2026. aasta põud mõjutas ligikaudu 70% ELi põllumajandusmaast. Seetõttu on organisatsiooni hinnangul veekadude vähendamine infrastruktuuris hädavajalik, kuid põllumajanduse kohanemiseks kliimamuutustega on vaja märkimisväärselt suuremaid investeeringuid vee kogumisse, niisutamisse, vee taaskasutusse, täppispõllumajandusse ja muudesse vastupidavust suurendavatesse meetmetesse.

Farm Europe rõhutab samuti, et kindlustus- ja riskijuhtimismeetmed ei saa asendada piisavat ELi põllumajanduse rahastamist ega tugevat, iseseisvat ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP).

Põllumajandusliidu esinaine Algimanta Pabedinskienė märgib, et kliimamuutustega seotud väljakutsed ei ole enam pelgalt tulevikuprognoos, vaid muutuvad üha sagedamini põllumajandustootjate igapäevaseks reaalsuseks.

„Põllumajandustootja ei saa üksi kanda üha suurenevat kliimariski. Kui me ootame temalt, et ta tagaks toiduainete tootmise ka põua, paduvihma või muude äärmuslike ilmastikunähtuste tingimustes, peab Euroopa poliitika selleks pakkuma reaalsed vahendid. Rääkides veemajandusest, ennetamisest ja riskide vähendamisest, peame rääkima ka investeeringutest maaparandusse, niisutamisse, vee kogumisse, kaasaegsetesse tehnoloogiatesse ning põllumajandusettevõtete kohanemisvõimesse“, – ütleb A. Pabedinskienė.

Hoiatab suureneva sõltuvuse eest

Farm Europe’ile valmistavad suurimat muret Euroopa põllumajandustootmise ja kaubanduse pikaajalised suundumused.

Organisatsiooni andmete kohaselt on alates 2019. aastast ELi teraviljapõllumaad vähenenud ligikaudu 4 miljoni hektari võrra ning teravilja kaubandusülejääk – poole võrra. Aastatel 2019–2023 on nisuimport kasvanud 2,4 korda, samas kui ELi maisi eksport on alates 2019. aastast vähenenud 48 protsenti.

Farm Europe arvutuste kohaselt on alates 2019. aastast ELi kariloomade arv vähenenud rohkem kui 26 miljoni võrra ning liha kaubandusülejääk – 26 protsenti, 6,5 miljonilt tonnilt 4,8 miljonile tonnile. Organisatsiooni andmetel on Euroopas kadunud ka 1,37 miljonit pereettevõtet – umbes viiendik nende koguarvust.

Suureneb ka sõltuvus valkainete tooraine impordist. Farm Europe märgib, et õliseemnete ja söödatooraine netoimport ulatus 62,3 miljoni tonnini, võrreldes 58,9 miljoni tonniga 2019. aastal. Ainuüksi sojajahu import ulatub 41,7 miljoni tonnini – see on 21 protsenti rohkem kui 2019. aastal.

A. Pabedinskienė sõnul sunnivad need suundumused esitama olulise küsimuse – kui palju on Euroopa tegelikult valmis kaitsma oma põllumajandusliku tootmise potentsiaali.

„Euroopa põllumajanduse tugevdamine peab algama väga konkreetsest vastusest – kas Euroopa soovib ise oma toitu toota ja säilitada elujõulisi põllumajandusettevõtteid. Me ei saa rääkida strateegilisest iseseisvusest ja samal ajal suurendada sõltuvust imporditavatest toorainetest, väetistest, valkudest või toiduainetest. Iga kadunud põllumajandusettevõte ja kahanev tootmissektor nõrgendavad mitte ainult põllumajandust – pikemas perspektiivis muutub see ka Euroopa toiduga kindlustatuse küsimuseks“, – rõhutab ŽŪR esinaine.

Kasvavad kulud avaldavad põllumajandusettevõtetele survet

Farm Europe juhib tähelepanu ka põllumajandustootmise kuludele. Organisatsiooni andmete kohaselt olid lämmastikväetiste hinnad 2026. aasta aprillis 71 protsenti kõrgemad kui 2024. aasta keskmine. 2026. aasta teises kvartalis tõusid väetiste hinnad ELis aastaga veel 13,4 protsenti, samal ajal kui põllumajandustoodete hinnad langesid 5,8 protsenti.

Farm Europe’i hinnangul mõjutavad sellistes tingimustes Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõimet veelgi kasvav põllumajandus- ja toiduainete import ning erinevad tootmisstandardid ELis ja kolmandates riikides.

Organisatsioon suhtub kriitiliselt ka olukorda, kus põllumajandusest on saamas üks tundlikumaid valdkondi ELi kaubanduslepingutes. Farm Europe’i arvates ei tohiks Euroopa strateegilise iseseisvuse poliitikat kujundada nii, et see nõrgendaks ELi enda põllumajandusliku tootmise potentsiaali.

Põllumajandus on oluline ka energiaalase iseseisvuse seisukohalt

Farm Europe kutsub üles vaatlema põllumajandust laiemalt kui pelgalt toiduainete tootmise sektorit. Organisatsiooni sõnul saavad põllumajandustootjad oluliselt kaasa aidata Euroopa biomajanduse, biokütuste ja biometaani tootmise ning kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.

Farm Europe’i hinnangul ei kasutata seda potentsiaali siiski piisavalt ära. Seetõttu tekib oht, et Euroopa ei vähenda välist sõltuvust, vaid asendab ühe sõltuvuse teisega.

ŽŪR: tugev ühine põllumajanduspoliitika (CAP) – strateegilise julgeoleku küsimus

Farm Europe suhtub kriitiliselt ka tulevase ELi mitmeaastase eelarve suundumustesse. Organisatsioon ei nõustu perspektiiviga vähendada põllumajandusele tagatud rahastamist ja nõrgendada ühise põllumajanduspoliitika iseseisvat positsiooni ELi eelarve struktuuris. Organisatsiooni sõnul tähendaks komisjoni pakutav 300 miljardi euro suurune garanteeritud rahastamine enam kui 20-protsendilist vähenemist, ning eraldi ühise põllumajanduspoliitika eelarverea kaotamine vähendaks põllumajandustootjatele vajalikku pikaajalist selgust ja prognoositavust. (Farm Europe)

ŽŪR esinaine rõhutab, et arutelu tulevase ELi eelarve üle ei peaks piirduma ainult numbritega – esmalt tuleb otsustada, millist rolli Euroopa näeb põllumajandusel oma strateegilises julgeolekus.

„ÜPP on üks Euroopa Liidu aluspoliitikaid. Selle nõrgendamine ei tähendaks Euroopa suuremat iseseisvust, vaid suuremat ohtu muutuda välisest sõltuvaks. Toiduga varustatus, põllumajanduse konkurentsivõime ja elujõuline maapiirkond tuleb käsitleda osana Euroopa strateegilisest julgeolekust. Seetõttu vajavad põllumajandustootjad mitte vähem, vaid selget, stabiilset ja pikaajalist Euroopa kohustust põllumajanduse ees“, – ütleb A. Pabedinskienė.

Euroopa Komisjoni president kinnitas oma aastaaruandes, et Euroopa toetab põllumajandustootjaid, ning tunnistas veepuudusest tulenevat ohtu põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele. Ta kuulutas välja ka uue Euroopa veealgatuse, kliimakindluse süsteemi, kliimakindlustusliidu ja tulevased põllumajanduse riskijuhtimise meetmed.

Farm Europe omalt poolt kutsub üles andma põllumajandusele tagasi selle õiglane koht Euroopa projektis ja käsitlema seda strateegilise sektorina, millest sõltub mitte ainult toiduainete tootmine, vaid ka energeetika, bioökonoomika ja muud olulised Euroopa väärtusahelad.

Arutelu pärast U. von der Leyeni aastaaruande esitamist toob esile olulise küsimuse: kas Euroopa püüdlused saavutada suurem strateegiline iseseisvus tuginevad sellise ulatusega investeeringutele ja põllumajanduspoliitikale, mis võimaldaksid säilitada Euroopa enda toiduainete tootmise potentsiaali.