Põllumajandusministeerium karmistab aktiivse põllumajandustootja kriteeriume. Uued nõuded puudutavad üle 18 000 looma

Leedu põllumajandusministeeriumi (ŽŪM) poolt pakutud strateegilise kava muudatused pälvisid osa põllumajandustootjate organisatsioonide teravat kriitikat. Enim arutelu tekitasid ettepanekud karmistada aktiivse põllumajandustootja kriteeriume, anda täiendavaid prioriteete piimatootmissektorile ning muuta põllumajandusettevõtete ülevõtmise toetusmudelit.

Leedu ökoloogiliste põllumajandusettevõtete liidu esindajad teatasid avalikult, et ministeerium kaldub kõrvale lubadustest vähendada halduskoormust ning et mõned ettepanekud tabavad kõige rängemalt just väikepõllumajandusettevõtteid. „Agrobite.lt“ pöördus põllumajandusministeeriumi poole palvega selgitada, millel põhinevad pakutud muudatused.

Ministeerium kinnitab, et muudatuste eesmärk ei ole põllumajandustootjate tegevust raskendada, kuid tunnistab samas, et tal puuduvad andmed selle kohta, kui palju on Leedus üldse nn „diivanipõllumajandustootjaid“.

Uued nõuded puudutaksid 18 000 põllumajandusettevõtet

Kõige suuremaid arutelusid tekitas ettepanek alandada automaatse aktiivse põllumajandustootja tunnustamise künnist 2 000 eurolt 1 000 eurole otsetoetuste puhul. Ministeeriumi arvutuste kohaselt puudutaks see umbes 18 000 taotlejat ehk ligikaudu 16 protsenti kõigist deklareerijatest. Siiski kinnitab põllumajandusministeerium, et sellega ei peaks kaasnema täiendavat halduskoormust.

„Ettepanekuga ei looda uusi menetlusi tegelikult põllumajandust harrastavatele taotlejatele, st laiendatakse vaid juba toimiva aktiivse põllumajandustootja hindamise ulatust ja tugevdatakse toetuse eraldamise sihipärasust,“ – väidab ministeerium.

Ministeeriumi sõnul kontrollitakse aktiivse põllumajandustootja kriteeriume juba praegu riiklike registrite andmete abil, mistõttu täiendavaid dokumente esitada ei tule.

Kui palju on „diivanipõllumajandajaid“? Ministeeriumil pole sellele vastust

Üks peamisi argumente, miks soovitatakse karmistada aktiivse põllumajandustootja kriteeriume, on soov eristada täpsemalt tegelikult põllumajandusega tegelevaid inimesi nn „diivanipõllumajandustootjatest“ põllumajandustootjaid. Kuid küsimusele, kui palju selliseid põllumajandusettevõtteid Leedus täna on, ei andnud põllumajandusministeerium konkreetset vastust.

„Praegu puuduvad objektiivsed andmed, mis võimaldaksid täpselt hinnata nn „diivanipõllumajandajate“ arvu,“ märgib põllumajandusministeerium.

Ministeerium teatas, et alles nüüd kavandatakse läbi viia omavalitsuste, vallavalitsuste ja põllumajandustootjate organisatsioonide küsitlus, mis loodetavasti aitab hinnata probleemi ulatust.

Samal ajal rõhutab ministeerium, et ainult põllumajandusettevõtte suurust ei peeta aluseks taotleja mittetegutsevaks tunnistamisel.

„Kõige olulisem on hinnata tegelikku põllumajandustegevust, mitte talu suurust,“ väidab ministeerium.

Miks on prioriteediks ainult piimakarjakasvatusega tegelevad talud?

Veel üks arutlusteema on uus meede „Koostöö talude ülevõtmise osas“.

Selles on täiendavad valikupunktid ette nähtud ainult piimakarjakasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele.

Ministeerium selgitab, et selline otsus on vastu võetud piimasektori eriti keerulise olukorra tõttu.

Ametlike andmete kohaselt on aastatel 2015–2024 piimakarjade arv Leedus vähenenud 58,7 tuhandelt 17,9 tuhandeni piimatootjate arv aga 27,8 tuhandelt 9,85 tuhandeni.

Põllumajandusministeeriumi sõnul näitavad need näitajad sektori pikaajalist taandumist, mistõttu on vaja soodustada piimakarjakasvatusettevõtete üleandmist nooremale põlvkonnale. Ministeeriumi sõnul on just seetõttu piimakarjakasvatusele antud täiendav prioriteet.

Siiski rõhutab ministeerium, et see ei ole toetuse saamise tingimus: „Meetme eesmärk on loomakasvatusettevõtete ülevõtmine, seetõttu võivad toetust taotleda ka teiste loomakasvatussektori ettevõtete ülevõtmise projektid.  

Põlvkondade vahetus – mitte ainult uute põllumajandusettevõtete loomine

Kriitikat pälvis ka asjaolu, et uut meedet saavad kasutada mitte ainult põllumajandustegevust alustavad inimesed, vaid ka juba tegutsevad noored põllumajandustootjad. Leedu ökoloogiliste põllumajandusettevõtete ühing juhtis tähelepanu sellele, et „Kui toetust eraldatakse juba tegutsevatele noortele põllumajandustootjatele, siis kaotab selline toetus oma mõtte – sest uusi põllumajandustootjaid ega uusi põllumajandusettevõtteid ei looda, uusi noori põllumajandustootjaid ei tule juurde, vaid olemasolevad põllumajandusettevõtted kasvavad ja saavad veelgi rohkem toetust.”

Ministeerium ei nõustu sellise hinnanguga. Ministeeriumi sõnul ei ole peamine eesmärk luua võimalikult palju uusi põllumajandusettevõtteid.

„Üks meetme peamisi eesmärke on vältida olukorda, kus vanema põllumajandustootja lahkumisel jagatakse elujõuline põllumajandusettevõte osadeks, müüakse tükkhaaval või lõpetab tegevuse üldse,“ – selgitab ministeerium ja lisab, et kõige olulisem on säilitada juba loodud põllumajandusettevõtete tootmispotentsiaal ja anda see edasi nooremale põlvkonnale.

Miks lisatoetus ainult piimatootjatele?

Ministeerium sai küsimusi ka seoses pakutava ligi 20 miljoni euro suuruse hüvitusskeemiga. Selle kohaselt makstaks täiendavat toetust piimalehmi pidavatele põllumajandusettevõtetele, kuid samasugust lisatoetust teiste loomakasvatusharude ettevõtetele ei ole ette nähtud.

Põllumajandusministeerium selgitab, et kõik loomakasvatusettevõtete omanikud saavad toetust deklareeritud pindade alusel. Lisatoetus piimatootjatele valiti piima ostuhindade langemise tõttu.

„Piima ostuhinnad langevad märkimisväärselt alates 2025. aasta oktoobrist, mistõttu otsustati eraldada täiendavat toetust piimalehmi pidavatele põllumajandusettevõtetele,“ – väidab ministeerium.

Ministeerium: eesmärgid ei ole omavahel vastuolus

Pärast seda, kui põllumajandustootjate organisatsioonid avalikult teatasid, et pakutud muudatused on raskesti sobitatavad ministeeriumi deklareeritud halduskoormuse vähendamisega, lükkab põllumajandusministeerium sellise kriitika tagasi.

Ministeeriumi sõnul ei ole põllumajandustootjate sissetulekute suurendamine, halduskoormuse vähendamine ja toetuste sihipärasem jaotamine omavahel vastuolus.

„Piiratud ressursside tingimustes tuleb toetus suunata sinna, kus vajadus on suurim ja kus see võib avaldada suurimat mõju,“ – väidab ministeerium vastuses „Agrobiteile“.

Kas need ministeeriumi argumendid muudavad kriitiliselt meelestatud põllumajandustootjate organisatsioonide seisukohta, selgub strateegilise kava muudatuste arutamise jätkudes.