B. Ropė: Leedu peaks andma suurema panuse, kui Brüssel kärbib põllumajandustootjate rahastamist

Kui Euroopa Komisjon kavatseb alates 2027. aastast vähendada põllumajanduse rahastamist, sealhulgas vähendada Leedule makstavaid otsetoetusi 20% võrra, väidab Bronis Ropė, Seimi maaelu arengu komisjoni esimees, et Leedu valitsus peaks andma suurema panuse põllumajandustootjate võimalike kahjude vähendamiseks. 

Kui Euroopa Komisjon kavatseb vähendada põllumajanduse rahastamist alates 2027. aastast, väidab Bronis Ropė, et Leedu valitsus peaks andma suurema panuse põllumajandustootjate võimalike kahjude vähendamiseks. 

„Riigi valitsuse meetmed võiksid põllumajandustootjate elu lihtsamaks muuta. (...) Asjaolu, et üksikisiku tulumaks (põllumajandustootjatele – BNS) on jäänud samale tasemele ja maksimummehhanismi ei ole aktiveeritud, on minu arvates positiivne. Kuid sellest ei piisa," ütles Ropė esmaspäeval LRT-raadiole.

Põllumajandusorganisatsioonid, põllumajandusministeerium ja komisjon peaksid nüüd otsima ühiseid lahendusi, et lahendada väheneva rahastamisega seotud probleeme, ütles ta. 

„Me kiirustasime liiga palju, kui koostasime strateegilise kava 2023-2027, väheste läbirääkimistega. Aga nüüd peame nendest vigadest õppima ja me peame istuma maha koos põllumajandustootjate organisatsioonide, ministeeriumiga, me ühineme, et pärast 2028. aastat oleks meil tõesti plaan (BNS), mis tagab, et Leedule ette nähtud 4,3 miljardi euro suurused otsetoetused toovad maksimaalset kasu kõigile," ütles maaelu arengu komisjoni esimees. 

Ropė sõnul valmistavad praegu muret ka kavandatud kaitsemeetmed. 

„On ette nähtud, et kui hinnad langevad 10% ja tootmine väheneb 10%, siis käivitatakse kaitsemehhanism ja antakse mõningaid hüvitisi. Räägitakse, et 6,5 miljardi euro suurune reservfond peaks vähemalt suurema osa sellest katma, kuid see ei ole selgem ega täpsem," ütles Ropė. 

BNS kirjutas, et Leedu kutsub Brüsselit üles suurendama ELi põllumajanduse ja kalanduse rahastamist aastatel 2028–2034, sest pärast 2027. aastat on ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) eraldatud raha liiga väike.

Põllumajandusministeeriumi sõnul ei ole rahastamisel arvestatud ka seda, et Leedu on ELi idapoolne piiririik, mille naabrid Venemaa ja tema liitlane Valgevene on sõjas, mistõttu on raske eraldada vähemalt 30% riigieelarvest keskkonnakaitse toetuseks. 

Leedu on põhimõtteliselt vastu ka sellele, et ÜPP lülitatakse koos teiste poliitikavaldkondadega ühisesse rahastamis- ja juhtimissüsteemi. Ta väidab, et ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ja haldamise mudel peaks jääma iseseisvaks, tuginedes kahele sambale: otsetoetused ja maaelu areng ning eraldi rahastamine.

Leedu saab 2028–2034. aastal 4,386 miljardit eurot toetust ehk 20% vähem kui eelmises finantsperspektiivis (5,485 miljardit eurot).