Akola Groupi tegevjuht: väetiste hinnad on põllumajandustootjate jaoks liiga kõrged
Väetiste hinnatõusu tõttu Lähis-Ida konflikti tõttu tõusevad ülemaailmselt väetiste hinnad, kuid Baltikumi üks suurimaid põllumajandus- ja toiduainetetööstuse kontserne „Akola Group“ ütleb, et see ei mõjuta oluliselt tema tegevust sel aastal, kuid järgmine aasta võib olla keeruline, mida süvendab väetiste puudus turul.
„Tänavune väetistekaubandus ja olukord on enam-vähem läbi. Oleme kolmandas kvartalis (2025-2026 majandusaastaks, mis lõpeb juuni lõpus – BNS) enamiku oma mahtudest müünud ja ülejäänud tehingud tehakse neljandas kvartalis. Kõik müüdud väetised osteti siiski enne olukorra eskaleerumist Lähis-Idas. Nii et sel aastal ei ole sellel suurt mõju, sest hinnadünaamika on enam-vähem juba fikseeritud," ütles finants- ja investeeringute tegevjuhi asetäitja Mažvydas Šileika „Akola Group“ veebiseminaril.
Selle sõnul on suurimaks väljakutseks tulevase majandusaasta vaatamine, sest väetiste tellimused, turupositsiooni kujundamine ja ettevalmistused põllumajandustootjatele tarnimiseks on juba tehtud, kuid väetistest on puudus.„Seda on üha raskem saada. Me peame siin olema loomingulisemad. See jätkub, kui olukord Lähis-Idas ei muutu," ütles Šileika.
Er märkis, et probleemiks on ka gaasi hind – mitte kõik turuosalised ja tehased ei ole valmis ostma gaasi kõrge hinnaga ja tootma väetisi. Häired väetiseturul toovad kaasa vajaduse leida uusi tarnijaid.
„Kindlasti on turul tunda seda, mida te loete uudistest väetiste komponentide või erinevate kemikaalide puuduse kohta. Mõned tehased on isegi suletud, sest nad ei saa oma toodangu jaoks konkreetseid kemikaale," selgitas Šileika.
„Loomulikult on sellel ka teine külg – nõudlus väetiste järele väheneb ka seetõttu, et hind on vähemalt praegu põllumajandustootjate jaoks liiga kõrge. Nii et väetiste nõudlus ja pakkumine kohtuvad kusagil keskel, kuid üldiselt saab tulevik olema raske. Me jälgime seda väga tähelepanelikult ja otsime võimalusi, kuidas kindlustada oma tarneportfelli," lisas „Akola Groupi“ asejuht.
Kõik teravilja hinnatõusust alates 2026. aastast tõusevad väetiste hinnad kiiremini, mis tõenäoliselt toob kaasa selle, et põllukultuuridele kasutatakse vähem väetisi, ütles Šileika.„Nad (põllumajandustootjad – BNS) võivad sügisel vähem väetisi kasutada, kuid kevad on otsustav – siis on vaja kasutada võimalikult palju väetisi, et saavutada parim saagikuspotentsiaal. Nad peavad selle otsuse tegema oktoobris või novembris," ütles üks ettevõtte juhtidest.
Kasvatajad peavad seda otsust tegema oktoobris või novembris," ütles üks ettevõtte juhtidest.
M. Šileika leiab muu hulgas, et praegune saagiseisund Baltikumis on hea.
BNS kirjutas, et Euroopas on gaasist toodetud lämmastikväetise hind tõusnud umbes 500 euroni tonni kohta, võrreldes 380 euroga eelmisel talvel.
„Akola kontserni“ konsolideeritud kasum enne intresside, maksude ja amortisatsiooni (EBITDA) 2025–2026. majandusaasta esimese üheksa kuu jooksul oli 66 miljonit eurot, mis tähendab EBITDA kasvu 7%. Kontserni puhaskasum oli 26 miljonit eurot, mis on 18% vähem (32 miljonit eurot), konsolideeritud tulu oli 1,11 miljardit eurot, mis on 5% vähem (1,12 miljardit eurot) ja konsolideeritud tulu oli 1,11 miljardit eurot.
