"Kas sa saad piima? Tõestage seda": põllumajandustootjad räägivad uutest nõuetest, ametiasutused eitavad seda

Maitsesektoris räägitakse võimalikest liigsetest nõuetest põllumajandusettevõtetele. Kuid alati ei ole selge, kas need on tegelikud või on need põllumajandustootjate ja ametiasutuste vahelise arusaamatuse tulemus. Üks selline juhtum – piimafarmide kontrollimisel võidakse nõuda dokumente, mis tõendavad lehmade lüpsioskust...

(Ebaselged nõuded

Selle mulje jättis põllumajandustootja Arūnas Kudrevičius. Ta ütles, et nõue mainiti pärast seda, kui Riiklik Maksuamet (NPA) algatas põllumajandusettevõtte kontrolli, mida peab läbi viima Riigi Toidu- ja Veterinaarteenistus (SVVT).

„See on nagu pettus. Olen tegelenud põllumajandusega alates 1992. aastast. Mul on 220 lehma. Oleme läbinud palju kursusi, koolitusi ja meil on väga kõrged piima kvaliteedinõuded. Kes iganes see on, põllumajandustootjad on kindlasti huvitatud kvaliteetse piima tootmisest“, – ütleb A. Kudrevičius.

Er rõhutab, et talu töötajaid koolitatakse pidevalt, järgitakse rangeid hügieeni- ja kvaliteedistandardeid ning igasugused rikkumised võivad tuua otseseid rahalisi tagajärgi.

„Iga kord, kui uus töötaja võetakse tööle, läbib ta range koolituse lüpsieeskirjade kohta. Ja nüüd kuulen, et äkki ma ei tea midagi ja ma peaksin läbima mõne kursuse, maksma tasu ja saama tunnistuse. See on mõnitamine – kui sa ju ei lüpseta hästi, ei võta ükski ostja seda piima“, – ütleb põllumajandustootja.

Küsimus ei ole tema sõnul mitte niivõrd konkreetse sertifikaadi, vaid võimaliku nõude kohta omada dokumenti, mis tõestab lüpsinõuete täitmist. Selle dokumendi täpset nimetust ta siiski täpsustada ei osanud.

„Seal oli viide mingile lüpsikõlblikkusele või midagi sellist. Ta ütles, et sa võid minna kuhugi ja maksta ja nad annavad sulle tõendi. Kõlab huvitavalt," ütles Kudrevičius.

Põllumajandustootja sõnul tekitavad sellised avaldused muret üleliigsete nõuete tekkimise pärast. "Kuidas saab põllumajandustootja jätta oma töötajad korralikult välja õpetamata? Lõppude lõpuks on minu kohustus tuua turule tervislikku ja kvaliteetset piima," rõhutas ta.

Ministeerium: selliseid nõudeid ei ole

Ajandusministeerium eitab kategooriliselt, et ta oleks selliseid nõudeid kehtestanud.

„Põllumajandusministeerium ei ole vastu võtnud mingeid nõudeid, et põllumajandustootjad peavad omama dokumente, mis tõendavad nende suutlikkust täita loomakasvatusülesandeid (nt lüpsmine),“ seisab ministeeriumi vastuses.

Majandusamet märgib samuti, et ei ole kinnitanud riikliku makseasutuse poolt läbiviidavate kontrollide eeskirju, ning soovitab, et kontrollide konkreetsed asjaolud tuleks suunata ametile endale.

UFA: tähtis ei ole sertifikaat, vaid suutlikkus

MHK rõhutab samuti, et õigusaktides ei ole konkreetset nõuet "lüpsisertifikaatide" kohta.

„Põllumajandustootja või muu põllumajandusettevõtte töötaja jaoks ei ole nõuet, et talupidajal või muudel põllumajandusettevõtte töötajatel peavad olema dokumendid, mis kinnitavad suutlikkust loomakasvatustööde tegemiseks,

teatas MoVT.

Kaubandusvaldkonnas ei ole mingit nõuet.

Kontrolli käigus hinnatakse ameti sõnul loomade üldist heaolu ja põllumajandustootja võimet loomade eest nõuetekohaselt hoolitseda.

Kontrolli käigus hinnatakse loomade üldist heaolu ja põllumajandustootja võimet loomade eest nõuetekohaselt hoolitseda.

Kontrolli käigus hinnatakse loomade üldist heaolu ja põllumajandustootja võimet loomade eest nõuetekohaselt hoolitseda.

„VMVT ametnikud hindavad, kuidas põllumajandusloomade pidajad tagavad loomade heaolu ja tervise. Spetsiaalseid tõendeid ei nõuta – veendutakse põllumajandustootjaga ise suheldes, kas ta oskab loomade eest hoolitseda ja neid toita ning abi anda–, – seisab vastuses.

Avalitsus selgitab ka, et piimafarmide suhtes kohaldatakse muid hügieeniga seotud kontrolle: „Vastavalt määrusele (EÜ) nr 852/2004 kontrollitakse, et lüpsmise ja piima töötlemisega tegelevad isikud omavad kehtivat tervisekirja ja on läbinud kohustusliku hügieenikoolituse ning omavad seda tõendavat dokumenti&/p>.

Kasutatud on ka seda, et lüpsmise enda kohta ei nõuta täiendavaid dokumente.

Kasutatud on ka seda, et lüpsmise enda kohta ei nõuta täiendavaid dokumente.

NMA: sellist nõuet ei ole

Kui ka riiklik makseasutus märgib, et ei nõua kontrollide käigus tõendeid lüpsimismahu kohta.

Kui ka riiklik makseasutus märgib, et ei nõua kontrollide käigus tõendeid lüpsimismahu kohta.

„Riiklik makseasutus ei küsi ega nõua kontrollide läbiviimisel tõendeid loomakasvatuslike toimingute tegemise, lehmade lüpsmise võime kohta“, – teatas amet.

Kõik aga märgib amet, et konkreetse olukorra selgitamiseks konkreetsel juhul oleks vaja rohkem andmeid.

Kõikidel juhtudel oleks vaja rohkem andmeid.

Kõikidel juhtudel oleks vaja rohkem andmeid.

(väär)kommunikatsioon?

Kuigi kõik ametiasutused on üksmeelselt seisukohal, et "lüpsisertifikaatide" nõue puudub, näitab põllumajandustootja kogemus, et praktikas ei pruugi see nii olla. Üheks võimalikuks põhjuseks on see, et hügieenikoolituse või üldise pädevuse hindamise nõudeid tõlgendatakse erinevalt.

Et ole selge, kas konkreetsel juhul on tegemist kohustusliku hügieenikoolituse ja -sertifitseerimisega või võib-olla ebatäpselt sõnastatud lisanõudega. Asjaolu, et põllumajandustootja kuulis sellist nõuet, näitab siiski, et ametiasutuste ja põllumajandustootjate vaheline suhtlus ei ole alati selge.

„Ma tõesti ei saa aru, milliseid muid nõudeid nad tahavad meile kehtestada“, – võttis A. Kudrevičius kokku.