Põllumajandustootjaid teeb murelikuks ökoloogiliste põllumajandusettevõtete statistika – pindalad suurenevad, kuid toodang mitte

Leedus kasvab kiiresti mahepõllumajanduslike põllumajandusettevõtete pindala, kuid mitte nendes toodetavate toodete kogused, väidavad põllumajandustootjad ja osa poliitikuid. 

„Pindala on kasvanud, kuid toodang justkui mitte. Me liigume edasi justkui põllumajandust ökoloogilisemaks muutes, arvates, et see loob lisandväärtust. Aga see loob vaid lisapindasid“ – ütles sel nädalal Seimi maaelukomisjoni istungil parlamendiliige Viktoras Pranckietis.

Sektori esindajad ei välista, et ökoloogiliselt haritavate põllumaade pindala suurenemine on ajutine, kuna osa teraviljakasvatajaid on läinud üle sellisele põllumajandusele väetiste kallinemise tõttu. Kasvu seostatakse ka noorte põllumajandustootjate sooviga saada toetusi köögiviljakasvatuse eest.

Selle aasta põllukultuuride deklareerimise andmete kohaselt deklarisid Leedu ökoloogilised põllumajandusettevõtted (sealhulgas ökoloogilisele põllumajandusele üleminevad) umbes 325,8 tuhat hektarit haritavat maad – 18 protsenti rohkem kui 2025. aasta deklaratsioonis. Ökoloogilisele põllumajandusele üleminevate põllumajandusettevõtete deklareeritud pindala suurenes 1,5 korda.

„Pindala kasv on väga märkimisväärne. Investeeringutoetuste raames anti lisapunkte ökoloogilise tootmise eest. Väga paljud noored põllumajandustootjad võtsid toetuse saamiseks – kuna konkurents oli väga suur – endale kohustuse kasvatada ökoloogilisi köögivilju. Ja küll, nad on praegu üleminekuperioodil, kuid kahe aasta pärast on need põllumaad ökoloogilised ning kui selleks ajaks pole veel süsteemi, kuidas seda toodangut ühiselt töödelda ja transportida, siis võib juhtuda, et neil põllumajandusettevõtetel on raske oma kohustusi täita“, – ütles istungil Ökopõllumajanduse Assotsiatsiooni esinaine Brigita Mosiejauskė.

Ta rõhutas, et Leedus toetatakse rahaliselt ainult põllumajandusele ülemineku pindalasid, kuid mitte tootmist ega saagi töötlemist, „mis nõuab suuremaid kulutusi.“

Ökoloogiliste põllumajandusettevõtete esindaja rõhutas ka, et põllumajandustootjad seisavad silmitsi täiendavate bürokraatlike nõuetega. Lisaks, B. Mosiejauskė sõnul, kuigi riik püüab edendada mahetoodete tarbimist, ei suuda mahepõllumajandusettevõtted madalaima hinna põhimõtte tõttu konkureerida tavapäraselt kasvatatud toodete tarnijatega riigihangetes.

Seetõttu ekspordivad talud oma toodangut sageli lihtsalt välja, rõhutas ta.

„Otsime lahendusi, et orgaanilist toodangut tootev põllumajandusettevõte saaks seda töötleda väikestes kogustes ning et ei kohaldataks (...) kõiki haldusmenetlusi, mis võtavad väga palju aega ja raha. Ja põllumajandustootja ei julge neid mõnikord teha, vaid valib lihtsaima tee – ekspordib oma toodangu“, – rääkis B. Mosiejauskė.

Omakorda ütles põllumajanduse aseminister Genovaitė Beniulienė, et ministeerium otsib viise, kuidas soodustada pigem mitte põllumaade, vaid mahetoodangu kasvu.

„Lõplikke otsuseid ma veel nimetada ei saa, kuid loodan väga, et need on meil peagi olemas. Arutame, kuidas saaksime, rikkumata Euroopa Liidu õigusakte ja strateegilises kavas sätestatut, keskenduda just tootmise toetamisele“,– ütles G. Beniulienė Seimi komisjonis.

„Sooviksin väga, et me ei toetaks mitte ainult põllumaid, vaid et see toetus looks väärtust nii tarbijatele kui ka ühiskonnale. Ja et meil oleks toodetud tõelist ökoloogilist toodangut“, – lisas ta.

Aseministri sõnul hakkab riiklik makseagentuur järgmisest nädalast maksma ettemakseid ökoloogilise põllumajanduse eest, kui riigieelarves leitakse selleks lisavahendeid.

Selle aasta deklareerimisandmete kohaselt suurenes sertifitseeritud puuviljade, marjade, köögiviljade, ravimtaimede ja maitsetaimede deklareeritud pindala 34 protsenti, ökoloogilise ja ökoloogilisele tootmisele üleminevate teraviljade pindala – 19 protsenti. Veel 14 protsenti kasvasid pindalad, kus kasvatatakse teravilja ja mitmeaastaseid heintaimi seemneks.