Alates 1. novembrist muutub sinikeele haiguse tõrje Euroopa Liidus: mida on loomapidajatel oluline teada

Selle aasta novembri alguses jõustuvad Euroopa Liidus (EL) uued sinikeelehaiguse (MLL) eeskirjad. Haigust ei liigitata enam C-kategooriasse, mistõttu kaovad ELi tasandil selle haiguse likvideerimisprogrammid ja ametliku haigusvaba piirkonna staatuse andmine, kuid rohkem tähelepanu pööratakse haiguse seirele, varajasele avastamisele, bioloogilisele ohutusele ja loomade ohutule liikumisele.

MLL on Leedus tuvastatud, kuid kliinilistest sümptomitest ei ole teatatud

Viimastel aastatel on MLL-viirus Euroopas laiemalt levinud, tuvastatakse selle erinevaid serotüüpe ning haigust levitavaid Culicoides-perekonna sääski leitakse uutelt aladelt. Võttes arvesse muutunud epidemioloogilist olukorda, muutis Euroopa Komisjon MLL-i ohjamise regulatiivseid põhimõtteid.

Leedus tuvastati 3. serotüübi MLL-viirus esmakordselt 2025. aasta sügisel. 2026. aastal tuvastati laboratoorsete uuringute käigus viirus ka veistel, lammastel ja hirvlastel. Seni ei ole Leedus teatatud haiguse kliiniliste sümptomite ilmnemisest.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangu kohaselt sõltub haiguse mõju loomadele mitmetest teguritest, sealhulgas viiruse serotüübist ja loomaliigist. Erinevate serotüüpide vastu on välja töötatud vaktsiinid, mis võivad vähendada kliiniliste sümptomite ilmnemise ja loomade suremuse riski.

Mis muutub alates 1. novembrist?

Seni kuulus sinikeelehaigus kategooriatesse C, D ja E. Alates 1. novembrist 2026 liigitatakse see ainult kategooriatesse D ja E.

See tähendab, et:

• ELi tasandil ei taotleta enam ametlikku staatust territooriumina, kus sinikeelehaigus ei esine. Liikmesriikidele ei anta enam ametlikku staatust riigina või territooriumina, kus seda haigust ei esine, vastavalt varasemale korrale.

• MLL likvideerimisprogramme enam ei kinnitata. Peamine eesmärk ei ole haiguse likvideerimine, vaid selle leviku riski juhtimine.

• Haiguse seire ja kahtluste teatamise kohustus jäävad kehtima. Kui kahtlustatakse selle haiguse sümptomeid, tuleb viivitamatult pöörduda veterinaararsti poole ja teavitada VMVT-d.

• Loomade transportimise nõuded jäävad kehtima. Loomade teistesse ELi liikmesriikidesse viimisele kohaldatakse jätkuvalt loomatervishoiu erinõudeid.

Need muudatused lihtsustavad MLL-i ohjamise regulatsiooni ja võimaldavad pöörata rohkem tähelepanu meetmetele, mis vähendavad viiruse leviku riski.

Millised nõuded kehtivad loomade väljaveo puhul Leedust teistesse ELi liikmesriikidesse?

Loomapidajatel on oluline hinnata, mis eesmärgil loomi veetakse, ja eelnevalt kontrollida sihtriigis kehtivaid nõudeid.

Loomade vedamisel tapmiseks MLL-st mõjutatud aladelt vastavalt sätestatud tingimustele ei kohaldata MLL-iga seotud täiendavaid nõudeid.

Loomade edasiseks pidamiseks väljaveo korral tuleb järgida kehtestatud nõudeid. Üks võimalikest variantidest on – loomad peavad olema vaktsineeritud MLL 3. serotüübi vastu ning vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuse kehtivusaeg peab hõlmama ajavahemikku alates väljaveo tingimuste täitmisest kuni immuunsuse lõppemiseni.

Samuti peab olema täidetud järgmine tingimus:

• loomad on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga, ning nende vereproovid, mis on võetud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuse tekkimise algust, on uuritud PGR-meetodil ja andnud negatiivseid tulemusi.

Muudel ettenähtud juhtudel peavad vaktsineeritud loomad vastama konkreetsetele riskivähendusmeetmetele, mida nõuab sihtriigi pädev asutus – peab see asutus avaldama teabe eritingimuste kohta oma veebilehel. Sellest on juba teatanud Slovakkia, Iirimaa, Taani, Tšehhi, Belgia, Saksamaa, Rumeenia ja Ungari.

Enne loomade väljaveo planeerimist on soovitatav eelnevalt selgitada välja konkreetsele loomaliigile ja veo eesmärgile kehtivad nõuded, samuti sihtriigis kehtestatud tingimused. Nõuded ja võimalikud erandid võivad erineda – see sõltub sihtriigist ja selle pädeva asutuse otsustest.

Vaktsineerimine ja bioloogiline ohutus jäävad endiselt oluliseks

Kuigi MLL-i haldamise regulatiivsed põhimõtted muutuvad, on loomapidajate jaoks endiselt kõige olulisem jälgida loomade tervist, järgida bioloogilise ohutuse nõudeid ja arutada vaktsineerimisvõimalusi veterinaararstiga.

Sinikeelehaigus on putukate kaudu leviv viiruslik mäletsejaliste haigus. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu loomade tervise muutustele ja reageerida õigeaegselt võimalikele haiguse sümptomitele.