Euroopa lamba- ja kitsesektor on ristteel: rekordilised lambaliha hinnad, kasvav konkurents ja uued nõuded põllumajandustootjatele

27. oktoobril toimus kaugkoosolekuna Euroopa põllumajandustootjate ja ühistute organisatsioonide Copa-Cogeca töörühma „Lambad ja kitsed“ koosolekul osales Leedu lambakasvatajate ühingu (LAAA) juhataja Gintarė Kisielienė. Euroopa riikide esindajad arutasid lamba- ja kitsesektori olukorda, rekordilisi lambaliha hindu, kasvavaid tootmiskulusid, kaubanduslepingute mõju ning kavandatavaid muudatusi loomade veoeeskirjades. Aruteludes käsitleti ka loomade tervise, ELi loomakasvatusstrateegia ja villaturu küsimusi.

Rekordilised lambaliha hinnad – võimalus kasvatajatele või oht tarbimisele?

Koosoleku käigus esitas töörühma esimees Raul Muñiz Cimas ülevaate Euroopa lamba- ja kitsesektori turust. Sellest ilmnes vastuoluline olukord: kuigi lambaliha hinnad on jõudnud rekordilisele tasemele, seisavad kasvatajad silmitsi üha suuremate väljakutsetega, mis ohustavad sektori pikaajalist stabiilsust.

Esitatud andmete kohaselt on lambaliha hinnad jõudnud umbes 6 euroni eluskaalu kilogrammi kohta. Hindade tõusu soodustab suur nõudlus eluslambade ja rümba järele eksporditurgudel, eriti Alžeerias ja Jordaanias.

Kuid kõrgetel hindadel on ka teine pool. Kallinev lambaliha võib muutuda tarbijatele vähem kättesaadavaks ning selle tarbimise vähenemine mõjutaks pikemas perspektiivis negatiivselt ka kasvatajaid endid.

Töörühma esimees rõhutas, et lambaliha on erakordne, kõrge väärtusega toode, mille kvaliteeti ja tootmise eripära ei tohiks hinnata samade kriteeriumide alusel kui muude lihaliikide puhul. Seetõttu on oluline tugevdada lambaliha mainet, edendada selle tarbimist ja tagada ausad konkurentsitingimused.

Euroopa kasvatajatele avaldab üha suuremat survet ka Uus-Meremaalt ja Austraaliast imporditav lambaliha.

Tööjõupuudus, põlvkondade vahetus ja kliimaga seotud väljakutsed

Hoolimata soodsatest hinnasuundumustest on Euroopa lamba- ja kitsekasvatajate olukord endiselt keeruline. Koosolekul rõhutati, et sektorit mõjutavad üha enam tööjõupuudus, põllumajandusettevõtete ebapiisav põlvkondade vahetus, põuad, äärmuslik kuumus ja kasvavad tootmiskulud.

Kliimamuutuse tõttu muutub paljudes piirkondades sööda tootmine keerulisemaks, loomade pidamise ja hooldamise kulud suurenevad ning põllumajandustootjatel on raskem planeerida pikaajalist tegevust.

Villaturul on märgata esimesi elavnemise märke, kuid praegused ostuhinnad ei taga veel selle toodangu piisavat majanduslikku atraktiivsust.

Samal ajal püsivad Hispaanias lamba- ja kitsepiima hinnad suhteliselt stabiilsed, kuid piima tootmismaht väheneb.

Töörühma liikmed on ühisel arvamusel, et sektori tuleviku jaoks on vaja suuremat turustabiilsust, paremaid võimalusi põllumajandusettevõtete kasumlikkuse tagamiseks ning tõhusaid meetmeid põlvkondade vahetuse soodustamiseks.

Gintarė Kisielienė: on oluline, et Euroopa otsused vastaksid tegelikele põllumajandustingimustele

Leedu lambakasvatajate ühingu juhi Gintarė Kisielienė osalemine Copa-Cogeca töörühmas annab võimaluse jälgida otseselt Euroopa tasandil arutatavaid otsuseid ja esindada Leedu lambakasvatajate huve.

Leedu kasvatajatele on eriti aktuaalsed küsimused, mis on seotud tootmiskuludega, konkurentsiga imporditud toodetega, loomade heaolu nõuetega ja tulevaste loomade veoeeskirjade muudatustega.

„Euroopa lamba- ja kitsesektoris valitseb täna paradoksaalne olukord – lambaliha hinnad tõusevad, kuid see ei tähenda, et kõik kasvatajad tunneksid end majanduslikult kindlalt. Suurenevad kulud, tööjõupuudus, konkurents imporditud toodetega ja uued nõuded põllumajandustootjatele tekitavad üha rohkem väljakutseid. Leedu jaoks on eriti oluline, et Euroopa Liidu tasandil vastu võetud otsused oleksid mitte ainult ambitsioonikad, vaid ka praktiliselt rakendatavad, võttes arvesse eri riikide põllumajandusettevõtete suurust, struktuuri ja tegelikke tegevustingimusi,“ märgib LAAA juhataja Gintarė Kisielienė.

Loomade veoeeskirjade läbivaatamine: heaolu eesmärkide ja praktiliste võimaluste vahel

Üks istungi olulisemaid teemasid – Euroopa Liidu määruse läbivaatamine loomade kaitsmise kohta transpordi ajal. Kuigi püüd tagada kõrged loomade heaolu standardid ei tekita kahtlusi, rõhutavad Euroopa kasvatajate esindajad, et uued nõuded peavad põhinema praktilistel veotingimustel ega tohi tekitada ebaproportsionaalset haldus- ja rahalist koormust.

Enim arutelu tekitab loomade veoks lubatud maksimaalne kestus, kinnitamata loomade transport, temperatuuripiirangud, peale- ja mahalaadimise aja arvestamine ning loomade hoidmise tingimused vahepeatustes.

Üks vaidlusalune küsimus on ettepanek lubada hoida loomi vahepeatuses kuni neli päeva. Copa-Cogeca esindajad kahtlevad sellise ajavahemiku põhjendatuses ja teevad ettepaneku seda lühendada 48 tunnini.

Samuti juhiti tähelepanu sellele, et erinevate nõuete kohaldamise tõttu võib loomade transpordi kogukestus mõnel juhul ulatuda isegi 63 tunnini.

Töörühma liikmed rõhutasid, et on vaja hinnata, kuidas kavandatavad muudatused mõjutaksid loomade tervist, veose korraldamist, turustusvõimalusi ja põllumajandustootjate kulusid.

Läbirääkimised Euroopa Liidu institutsioonides jätkuvad

Koosolekul esitatud läbirääkimiste päevakorra kohaselt on Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu ning transpordi ja turismi komisjonide hääletus kompromissmuudatuste üle esialgselt kavandatud 2027. aasta märtsiks ning hääletus täiskogu istungil – aprilliks.

ELi Nõukogus, mille eesistujariigiks on Iirimaa, jätkuvad läbirääkimised ning alaliste esindajate komitee (COREPER) hääletus võib toimuda 16. detsembril 2026.

Oluliseks läbirääkimiste teguriks võib saada Hispaania, Itaalia, Portugali ja Prantsusmaa seisukoht. Need riigid võivad kokkuleppe blokeerida, kui nende pakutud muudatusi arvesse ei võeta.

Copa-Cogeca kavatseb jätkata konsultatsioone Euroopa Parlamendi liikmete, riiklike põllumajandusatašeede ja nõukogu esindajatega, et leida kompromiss, mis ühendaks loomade heaolu tagamise praktiliselt rakendatavate veoeeskirjadega.

ELi kaubanduslepingud: uued turud või suurem konkurents?

Veel üks oluline koosoleku teema – Euroopa Liidu vabakaubanduslepingud ja nende mõju lambalihasektorile. Töörühmas arutati kaubandusläbirääkimiste kulgu Austraalia, India, Indoneesia, Ühendkuningriigi, Filipiinide, Malaisia ja Tai vahel, samuti USA-s läbiviidavat lambaliha impordi uurimist.

Kuigi kaubanduslepingute eesmärk on vähendada tollimakse ja avada uusi eksporditurge, juhivad Euroopa lambakasvatajate esindajad tähelepanu sellele, et soodsamad tariifitingimused ei taga veel tegelikke võimalusi toodangu eksportimiseks.

Suurteks takistusteks jäävad veterinaarnõuded, sertifitseerimisprotseduurid ja kolmandate riikide erinevad impordieeskirjad. Eriti palju tähelepanu pööratakse Austraaliale, kuna suuremad lambaliha impordivõimalused võivad tugevdada konkurentsi Euroopa turul.

Samal ajal võivad läbirääkimised Aasia riikidega pakkuda täiendavaid ekspordivõimalusi, kuid selleks on vaja kõrvaldada praktilised kaubandustõkked.

Olulised jäävad ka ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhted, eriti sanitaar- ja fütosanitaarnõuete ühtlustamine.

Töörühma osalejad rõhutasid, et kaubanduslepingute mõju tuleb hinnata terviklikult – võttes arvesse nii ekspordivõimalusi kui ka Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõimet siseturul.

Euroopa loomakasvatuse tulevik sõltub tasakaalustatud otsustest

Copa-Cogeca töörühma „Lambad ja kitsed” koosolekul arutatud küsimused näitavad, et Euroopa lamba- ja kitsesektor peab üheaegselt toime tulema mitme olulise väljakutsega.

Ühest küljest pakuvad tõusvad lambaliha hinnad ja ekspordinõudlus põllumajandustootjatele võimalusi. Teiselt poolt ohustavad kasvavad tootmiskulud, tööjõupuudus, kliimamuutuste mõju, konkurents imporditud toodetega ja uued regulatiivsed nõuded sektori pikaajalist stabiilsust.

Seetõttu on Euroopa Liidu loomakasvatuspoliitika kujundamisel oluline tagada, et keskkonnakaitse, loomade heaolu ja kaubanduse eesmärgid oleksid kooskõlas põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisusega.

Leedu lambakasvatajatele on oluline, et Euroopa tasandil vastu võetud otsused arvestaksid ka väiksemate, perekonnapõhiste põllumajandusettevõtete võimalustega, nende investeerimisvõimega ja tegelike tootmistingimustega.

LAAA osalemine rahvusvahelistes Copa-Cogeca aruteludes võimaldab esindada Leedu kasvatajate huve Euroopa tasandil, jagada kogemusi teiste riikide organisatsioonidega ning aidata kaasa otsuste tegemisele, millest sõltub lamba- ja kitsesektori tulevik.