Tehakse ettepanek lükata edasi karusloomade kasvatamise keeld, mis peaks jõustuma järgmisel aastal

Valitsus ei toeta Seimi algatust muuta hüvitiste maksmise korda tegevuse lõpetavatele karusloomakasvatustele, kuid teeb ettepaneku koostada uus eelnõu, millega järgmisel aastal jõustuv tegevuskeeld lükataks edasi aastasse 2030. 

Põllumajandusministeerium (ŽŪM) toetab küll püüdlust kehtestada täpsem hüvitiste kord, kuid ei nõustu parlamendikomisjoni esitatud seaduseelnõuga – valitsus võttis sellise ministeeriumi järelduse vastu sel nädalal toimunud istungil.

Ministeeriumi hinnangul ei ole ettepanek kooskõlas eelmise aasta Konstitutsioonikohtu (KT) otsusega ning nõuab lisaks suuri eelarvevahendeid.

Seimas kiitis karusloomade kasvatamise keelustamise heaks juba 2023. aasta septembris – seaduses on sätestatud, et tegutsevad karusloomade kasvatusettevõtted peavad olema suletud 2027. aastaks, ning selleks ajaks on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul ettevõtjad võivad saada hüvitisi. 

See parlamendi otsus kaevati edasi Konstitutsioonikohtusse, kuid kohus hindas keeldu seaduslikuks, kuigi leidis, et vastuvõetud eelnõu kohaselt raskendatakse mõnede ettevõtjate võimalusi hüvitisi saada.

Seimi maaelukomisjon teeb ettepaneku muuta hüvitiste maksmise korda ja sätestada, et hüvitise suurus tuleks kindlaks määrata vastavalt ettevõtte väärtusele tegevuse lõpetamise hetkel, ja kui tegevust veel ei ole lõpetatud – sel hetkel, mil sõlmiti ettevõtte hindamise leping.

Komisjon teeb samuti ettepaneku rahastada karusloomakasvatustes kasutatavate hoonete ja seadmete lammutamist ning jäätmete kõrvaldamist riigieelarve vahenditest.

Need tööd tuleks teostada poole aasta jooksul alates nimetatud hüvitise väljamaksmise kuupäevast, vastasel juhul peaks riik hüvitama kahju, mis tekib ettevõtjale seetõttu, et ta ei saa kasutada maatükke, kus ta varem tegutses.

Selle algatuse asemel teeb põllumajandusministeerium ettepaneku koostada uus loomade heaolu ja kaitse seaduse eelnõu, millega sätestatakse, et karusloomakasvatuse keelustamise kuupäeva lükataks edasi kolme aasta võrra – kuni 1. jaanuarini 2030.

Täiendava üleminekuperioodi jooksul saaksid karusloomakasvatust jätkata ainult need ettevõtted, kes tegelesid selle tegevusega seaduslikult käesoleva aasta lõpuni; nad saaksid seaduses ettenähtud hüvitisi.

„Täiendava kolmeaastase üleminekuperioodi kehtestamine võimaldaks tegevust jätkavatel ettevõtjatel pikema aja jooksul valmistuda tegevuse lõpetamiseks, tegevuse jaoks tehtud investeeringuid amortiseerida, olemasoleva toodangu müüa ja võimaluse korral ümber orienteeruda teisele majandustegevusele“, – väidab põllumajandusministeerium.

Ministeeriumi sõnul oleks tegevuse lõpetamine ettevõttele rahaliselt lihtsam, kuna osa sellest tulenevast majanduslikust koormusest saaks katta üleminekuperioodil tegevusest saadud tuludest, ning sel viisil tuleks eelarvest eraldada ka vähem vahendeid.

Arvutuste kohaselt kulub kuni käesoleva aasta lõpuni tegevuse lõpetanud karusloomakasvatusettevõtete hüvitamiseks 1,554 miljonit eurot.

Põllumajanduse andmekeskuse (ŽŪDC) andmete kohaselt oli käesoleva aasta jaanuaris 40 ettevõtet, kes olid registreerinud 50 karja ja pidasid kokku 703,7 tuhat marta, šinšillide puhul oli 24 ettevõtet, kokku üle 20 tuhande looma.

Aastatel 2024–2026 taotlesid hüvitisi 10 ettevõtjat, kellele maksti välja umbes 293 tuhat eurot.

Nagu ELTA teatas, puudus karusloomade kasvatusfarmide keelustamise osas pikka aega poliitiline konsensus, kuid lõpuks võeti keelustamise otsus vastu Ingrida Šimonytė valitsuse ametiajal.

Juba pärast seda otsust on Seimas mitu korda püütud keeldu tühistada, karusloomade kasvatajad ise pöördusid kohtusse – praegu menetletakse piirkondlikus halduskohtus 48 talu kaebust, milles nõutakse Leedult üle 113,6 miljoni euro suuruse kahjuhüvitise maksmist.

Karusloomade kasvatus on keelustatud enam kui 19 Euroopa riigis. Sama otsuse on juba vastu võtnud ka teised kaks Balti riiki, samuti Austria, Prantsusmaa, Iirimaa, Ühendkuningriik, Madalmaad ja teised.