Söödakriis Euroopas: heinast on saamas salakaubaks ning tolliametnikud peavad põllumajandustootjaid piiril kinni

Tänavune suvine põud Euroopas põhjustas mitte ainult söödapuudust, vaid ka ebatavalise nähtuse – intensiivistunud ebaseadusliku kaubanduse heinaga ja muude loomasöötadega. Prantsusmaa ja Šveitsi piiril on tolliametnikud tugevdanud kontrolle, et takistada deklareerimata sööda väljaveo. Olukord peegeldab üha suurenevat pinget Euroopa söödaturul: loomakasvatusettevõtted püüavad koguda varusid talveks, kuid põua tõttu vähenenud saak suurendab konkurentsi iga tonni heina, heinakõrre ja maisisilo pärast.

Nagu teatas Šveitsi avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon RTS, peatasid Prantsusmaa tolliametnikud Haut-Doubs’i piirkonnas, Šveitsi piiri lähedal, peatasid 17. augustil 2026. aastal traktori, millega veeti deklareerimata söödalaadungit. Selgus, et heina veeti Šveitsi, järgimata kohustuslikke tolliprotseduure. Põllumajandustootjale määrati trahv ning last tuli müüa Prantsusmaa territooriumil. See juhtum ajendas ametnikke pöörama suuremat tähelepanu piiriülesele söödakaubandusele.

Prantsuse tolli esindajad tunnistavad, et seni ei olnud ebaseaduslik heina vedu nende jaoks oluline töövaldkond. Kuid sel aastal on olukord muutunud. Kohalikud põllumajandustootjad on märganud üha sagedamini piiri ületavaid traktoreid, mis laadivad Prantsusmaa taludes sööta ja naasevad Šveitsi. Mõned sellised veosed veetakse ilma ekspordi- ja impordidokumente korda ajamata. Prantsuse päevalehele „L’Est Républicain“ kinnitasid tolliametnikud, et mõlemas riigis tuntava söödapuuduse tõttu on selliste ebaseaduslike vedude arv kasvamas.

See probleem on eriti aktuaalne mägistes piirialadel, kus paljud loomakasvatusettevõtted asuvad rohkem kui 1 000 meetri kõrgusel merepinnast. Seal sõltub sööda tootmine suuresti looduslike karjamaade tootlikkusest, kasvuperioodi pikkusest ja sademetest. Suvepõud ei vähendanud mitte ainult heina saaki, vaid piiras ka võimalusi koguda piisavalt varusid eelseisvaks talviseks söötmishooajaks.

Olukorra tõsidust näitavad ka Prantsusmaa ametlikud põllumajandusandmed. 16. septembril riigi Rahvusassamblee majanduskomisjonis põua tagajärgede arutamisel märgiti, et 20. augustil 2026 oli kogunenud mitmeaastaste heinamaade saagikas kasv koguni 36 protsenti väiksem kui 1989–2018. aasta sama perioodi keskmine.

Enamikus Prantsusmaa piirkondades oli üle poole rohumaadest põua tõttu tõsiselt kahjustatud. Viies piirkonnas olid söödavarud tavapärasest tasemest üle 50 protsendi väiksemad ning kaheksas piirkonnas ulatus puudujääk vähemalt 25 protsendini.

Parlamendi arutelul esitatud andmete kohaselt mõjutas põud vähemalt 15 000 veisekasvatusettevõtet, 2 150 lambakasvatusettevõtet ja 570 kitsekasvatusettevõtet. Kaheteistkümnes kolmeteistkümnest Prantsusmaa mandriosa ja Korsika piirkonnast täheldati loomakasvatustoodangu vähenemist või karjade vähendamist. Kümnes piirkonnas teatati ka loomade suremuse suurenemisest.

Põud mõjutas tugevalt ka maisi kasvatamist. Prantsuse parlamendile esitatud esialgsete hinnangute kohaselt võivad teraviljamaisi saagikaod ulatuda umbes 34 protsendini ja söödamaisi saagikaod umbes 30 protsendini. See on eriti oluline piimakarjakasvatus- ja intensiivse veisekasvatusega taludes, kus maisisilo moodustab olulise osa veiste toiduratsioonist. Sellised kaod tähendavad mitte ainult väiksemat söödakogust, vaid ka suuremat vajadust täiendava sööda ostmise, transpordi ja toiduratsioonide kohandamise järele.

Šveitsis on olukord samuti keeruline. Pikaleveninud suvine põud vähendas heina saaki ja maisi tootlikkust paljudes riigi piirkondades. Šveitsi föderaalne põllumajandusamet tunnistas, et hilisemad augustis ja septembris sadanud vihmad olukorda oluliselt ei muutnud. Võttes arvesse loomakasvatusettevõtete vajadusi, võttis riigi valitsus kasutusele erakorralised meetmed sööda impordi hõlbustamiseks.

Alates 2026. aasta 15. augustist on Šveits ajutiselt kaotanud tollimaksud värske ja silo-söödakukorni suhtes, mille kuivainesisaldus ei ületa 60 protsenti. Varem kehtinud tollimaksu- ja tagatisfondi maksumäärad on selle kategooria puhul alandatud nullini – 0 Šveitsi franki 100 kilogrammi kogumassi kohta. See soodustus pidi algselt kehtima kuni 31. oktoobrini, kuid 25. septembril otsustasid Šveitsi ametivõimud selle kehtivust pikendada kuni 30. aprillini 2027.

Otsust soodusrežiimi pikendada ajendasid mitte ainult sööda puudus, vaid ka piiriülese transpordi logistilised raskused. Lisaks sellele alandatakse Šveitsis alates 1. oktoobrist impordimakse teatud kiudaineterikastele söötadele, mis võivad osaliselt asendada jämedat sööta. Sellega soovitakse anda loomakasvatusettevõtetele rohkem võimalusi söödavarude moodustamiseks kuni järgmise kevadeni.

Tollimaksude kaotamine ei tähenda siiski, et sööta saaks vabalt ilma dokumentideta üle piiri vedada.

Prantsusmaalt eksporditavaid saadetisi tuleb deklareerida ning piiri ületamine kaubaga peab toimuma vastavate tolliprotseduure läbiviivates punktides. Ka Šveitsis kehtib kohustus importitavat sööta nõuetekohaselt deklareerida ning teatud kategooriate puhul on vaja üldist impordiluba. Tavapärase impordi puhul jääb isegi tollimaksu kaotamise järel kehtima 2,6-protsendiline soodusmäär Šveitsi käibemaksus.

Siiski kehtivad piirialade põllumajandustootjate suhtes ka erandid. Prantsusmaa ja Šveitsi põllumajandus on ajalooliselt tihedalt seotud, mistõttu osa šveitslastest harib maad Prantsusmaa territooriumil. Jura kantoni põllumajanduskoda direktori François Monino sõnul on peaaegu igal kümnendal selle kantoni põllumajandustootjal haritavaid põllumaid Prantsusmaal. Nendes taludes toodetud toodangut võib kindlaksmääratud tingimustele vastavalt tuua Šveitsi lihtsustatud piiriülese põllumajanduskaubanduse eeskirjade kohaselt.

Need soodustused kehtivad põllumajandustegevusele kuni 10 kilomeetri laiuses piirialas. Sellisel juhul võib põllumajandustootja enda kasvatatud sööta sisse tuua tollimaksu ja käibemaksu maksmata. Siiski ei ole tegemist üldise loaga vedada deklaratsioonideta teistelt põllumajandustootjatelt ostetud heina. F. Monino hinnangul järgivad umbes 99 protsenti põllumajandustootjatest ja kauplejatest, kes ostavad sööta teistest Prantsusmaa piirkondadest ja impordivad seda Šveitsi, kehtivaid tollinõudeid.

Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata sööda hindade tõusu 2026. aastal kogu Prantsusmaal või Šveitsis, kuid pakkumise vähenemine loob selged eeldused hindade tõusuks.

Näiteks 100 lüpsilehma karja puhul, kus iga lehm tarbib päevas keskmiselt 20 kilogrammi maisisilo naturaalkaalu, tarbiks 180-päevase söötmisperioodi jooksul umbes 360 tonni seda sööta. Kui talus oleks kogutud 30 protsenti vähem silo, kui selliseks perioodiks vaja on, tuleks täiendavalt osta või asendada muude söötadega umbes 108 tonni. Tegemist on illustratiivse arvutusega, mitte konkreetse talu tegelike andmetega, kuid see näitab, millist rahalist koormust võib põhjustada isegi osaline söödasaagi kaotus.

Söödapuudus sunnib põllumajandustootjaid mitte ainult otsima uusi tarnijaid, vaid ka muutma söötmisstrateegiaid, arvutama ümber sööda energia- ja toiteväärtust ning kaaluma alternatiivsete toorainete kasutamist. Varude puudumise korral võib osal põllumajandusettevõtetest tekkida vajadus loomade arvu vähendada. See on eriti keeruline otsus piimakarjakasvatusettevõtetele, sest tootliku karja taastamine nõuab aega ja täiendavaid investeeringuid.