Euroopa Komisjoni volinik C. Hansen: 25 aasta jooksul võib koguni 90 protsenti praegustest põllumajandustootjatest jõuda pensioniikka – kes siis toitu toodab?

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu eest vastutav volinik Christophe Hansen rõhutas avalikus videopöördumises, et põlvkondade vahetus põllumajanduses on üks Euroopa Liidu tuleviku olulisemaid ülesandeid. Tähistades põlvkonnavahetuse strateegia esimest aastapäeva, tutvustas Euroopa Komisjoni liige algatusi, mille eesmärk on parandada noorte põllumajandustootjate võimalusi saada rahastamist, kasutada maad ja võtta üle põllumajandusettevõtteid. Leedu noorte põllumajandustootjate ja noorte liidu (LJŪJS) esimees dr Paulius Astrauskas juhib tähelepanu sellele, et Euroopa tasandil deklareeritud toetus peab kajastuma ka konkreetsetes riiklikes otsustes.

Euroopa põllumajandust ähvardab põlvkondade vahetuse väljakutse

Euroopa põllumajanduse tulevik sõltub üha enam sellest, kas õnnestub kaasata noor põlvkond ja luua talle tingimused selles sektoris kanda kinnitada. Avalikus videopöördumises juhtis Euroopa Komisjoni volinik Christophe Hansen tähelepanu murettekitavatele demograafilistele suundumustele.

„Meie kaubanduskeskuste riiulid võivad küll täis olla, kuid reaalsus on selline, et järgmise 25 aasta jooksul jõuab 90 protsenti tänastest põllumajandustootjatest pensionieani. Minu jaoks pole see lihtsalt statistika“, – rõhutas Euroopa Komisjoni volinik.

Tema sõnul on noorte põllumajandustootjate toetamine olnud tema ametiaja algusest peale üks tema tegevuse peamisi prioriteete. C. Hansen rõhutas, et noorte põllumajandustootjate probleemide paremaks mõistmiseks suhtles ta nendega otseselt – külastas talusid, põllumajanduskoolisid, messisid ning osales Euroopa Liidu poliitilistes dialoogides.

Nende arutelude põhjal võeti aasta tagasi vastu Euroopa Liidu põlvkonnavahetuse strateegia, mille eesmärk on luua noortele põllumajandustootjatele soodsamad tingimused põllumajandustegevuse alustamiseks ja jätkamiseks.

Rahastamine, maa ja põllumajandusettevõtete ülevõtmine – kolm kõige olulisemat suunda

Euroopa Komisjoni volinik tõi esile peamised takistused, millega Euroopa noored põllumajandustootjad silmitsi seisavad. Esimene neist on rahastamise kättesaadavus. Põllumajandustegevuse alustamiseks on vaja suuri investeeringuid maasse, tehnikasse, hoonetesse ja tootmistehnoloogiatesse. Kuid noorele inimesele, kellel pole veel kogunenud kapitali, muutub rahastamine sageli üheks suurimaks takistuseks.

C. Hansen teatas uuest rahastamisvahendist, mida praegu ette valmistatakse selle probleemi lahendamiseks.

Teine suund – võimalused maa kasutamiseks. Euroopa Komisjon tegeleb juba Maa vaatluskeskuse loomisega ja moodustab uut ekspertide rühma, mis hakkab uurima põllumajandusega seotud küsimusi.

Kolmas – teadmised, oskused ja mentorlus. Selles valdkonnas on kavandatud algatused, mis on seotud naiste osalemisega põllumajanduses, heade tavade levitamise, teadusuuringute ja innovatsiooniga.

„Konkreetsed meetmed. Konkreetne toetus. Ja see on alles algus,“ – märkis Euroopa Komisjoni volinik oma pöördumises. Ta rõhutas ka, et tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettepanekutes on sätestatud alus edasisteks otsusteks: sihtotstarbeline rahaline toetus, esialgne toetuspakett noortele, kes soovivad põllumajandusega alustada, ning abi põllumajandusettevõtete ülevõtmisel.

Kõne lõpus pöördus C. Hansen otse noorte põllumajandustootjate põlvkonna poole: „Me loodame teie panusele ja teie võite loota minu toetusele.“

Leedu noored põllumajandustootjad tutvustasid oma probleeme otse Euroopa Komisjoni volinikule

Eurokomissari väljendatud mõtted on eriti aktuaalsed Leedu noorte põllumajandustootjate ja noorte liidule, kelle esindajad kohtusid 27. oktoobril Brüsselis C. Hanseniga.

Kohtumisel osalesid LJŪJS-i esimees dr Paulius Astrauskas ja liidu liikmed. Leedu delegatsioon tutvustas Euroopa Komisjoni volinikule riigi noorte põllumajandustootjate olukorda ning esitas resolutsiooni põlvkondade vahetuse, noorte põllumajandustootjate toetamise ja põllumajandustoetuste õiglasema jaotamise kohta.

Leedu noorte põllumajandustootjate esindajad rõhutasid, et pelgalt põlvkondade vahetuse tähtsuse deklareerimisest ei piisa. Noortel peab olema reaalne võimalus maad omandada või rentida, saada rahastamist, investeerida põllumajandusettevõtete moderniseerimisse ja konkureerida suurema kapitaliga põllumajandusettevõtjatega.

LJŪJS on seisukohal, et toetussüsteemis tuleb rohkem tähelepanu pöörata alustavatele põllumajandustootjatele ja pereettevõtteid üle võtvatele põllumajandustootjatele, samas kui rahastamisvahendid peavad tagama põllumajandusettevõtete pikaajalise majandusliku elujõulisuse.

Liidu esitatud resolutsioonis tõstatatakse küsimused pikaajalise sissetulekutoetuse kohta noortele põllumajandustootjatele, suurimate toetussummade tõhusa piiramise kohta, seotud ettevõtete kontrolli kohta ning toetuste läbipaistvama jaotamise kohta.

Dr. Paulius Astrauskas: Euroopa tasandi toetus peab muutuma riiklikeks otsusteks

LJŪJS-i esimees dr. Paulius Astrauskas rõhutab, et Euroopa Komisjoni tähelepanu noortele põllumajandustootjatele on oluline signaal, kuid põhiline küsimus on – kuidas poliitilisi kohustusi praktikas ellu viiakse.

Liidu seisukohta võib kokku võtta selgelt: noorte põllumajandustootjate võimalused ei tohi sõltuda ainult nende otsusekindlusest tegevust alustada. Tuleb tagada õiglasemad konkurentsitingimused, maa kättesaadavus ja pikaajaline toetuspoliitika.

LJŪJS rõhutab, et Euroopa tasandil väljendatud toetus noortele põllumajandustootjatele peab kajastuma ka Leedu poliitilistes otsustes.

Liit loodab konstruktiivset dialoogi riiklike ametivõimude esindajatega ja konkreetseid meetmeid, mis aitaksid lahendada Leedu noorte põllumajandustootjate probleeme.

Eriti oluline on, et tulevase põllumajanduspoliitika väljatöötamisel kaasataks noorte põllumajandustootjate organisatsioonid otsuste tegemisse juba algusest peale, ning et nende ettepanekuid ei hinnataks formaalselt, vaid lähtudes nende tegelikust mõjust põllumajandusettevõtete loomisele ja arendamisele.

Leedu eesistumine ELi Nõukogus – võimalus tuua põlvkondade vahetus Euroopa päevakorda

Kohtumisel Leedu noorte põllumajandustootjate esindajatega juhtis Euroopa Komisjoni volinik C. Hansen tähelepanu ka Leedu eelseisvale eesistumisele Euroopa Liidu Nõukogus 2027. aastal.

See periood võib saada Leedule oluliseks võimaluseks tõstatada Euroopa tasandil aktiivselt põlvkondade vahetuse, noorte põllumajandustootjate rahastamise ja pikaajalise toiduga kindlustatuse küsimusi.

Põllumajanduse põlvkondade vahetus ei ole ainult üksikute põllumajandustootjate või nende perekondade probleem. See on otseselt seotud maapiirkondade elujõulisusega, kohaliku toiduainete tootmise jätkumisega, piirkondade majandusega ja Euroopa Liidu võimega tagada toiduga varustatus tulevikus.

Seetõttu tuleb tulevase ühise põllumajanduspoliitika otsuseid hinnata ka selle alusel, mil määral need aitavad uuel põllumajandustootjate põlvkonnal põllumajanduses kanda kinnitada.

Kas Euroopa ja Leedu on tegelikult valmis põlvkondade vahetuseks?

Euroopa Komisjoni voliniku Christophe Hanseni pöördumine ja Leedu noorte põllumajandustootjate esindajate kohtumine Brüsselis toovad esile ühise eesmärgi – luua selline põllumajanduspoliitika, mis tagaks mitte ainult tänaste põllumajandusettevõtete stabiilsuse, vaid ka tulevaste põllumajandustootjate põlvkonna võimalused.

Siiski jääb peamine väljakutse samaks: kuidas muuta poliitilised prioriteedid tõhusateks meetmeteks?

Noored põllumajandustootjad vajavad enamat kui lühiajalist toetust tegevuse alustamiseks. Nad vajavad pikaajalisi rahastamisvõimalusi, kättesaadavat maad, õiglasemaid konkurentsitingimusi, väiksemat halduskoormust ja selget põllumajandusettevõtete üleminekupoliitikat.

Leedu noorte põllumajandustootjate ja noorte liit rõhutab, et ainult järjepidevad otsused Euroopa Liidu ja riiklikul tasandil suudavad tagada edukas põlvkondade vahetuse põllumajanduses.

Euroopa Komisjoni voliniku sõnad, et noored põllumajandustootjad võivad loota tema toetusele, edastavad olulise sõnumi. Nüüd on kõige olulisem, et see lubadus realiseeritaks konkreetsete poliitiliste otsustega, mis annavad noorele põlvkonnale reaalse võimaluse kujundada oma tulevikku Leedu ja Euroopa põllumajanduses.

Toimetaja märkus: artiklis on täpselt tsiteeritud teie esitatud Euroopa Komisjoni voliniku avaldust. Kuid dr Paulius Astrausko otseseid tsitaate esitatud materjalis ei ole, seetõttu on tema ja LJŪJS seisukoht edasi antud kaudselt. Et saaksime avaldada tema autentset tsitaati jutumärkides, oleks vaja esimehe enda kinnitatud kommentaari.