1 432 taotlust tunnis, aasta hiljem – FNTT uurimine: LŽŪKT juht ei näinud rikkumiste märke

2025. aasta 1. oktoobri hommikul laekus Riiklikule Makseagentuurile (NMA) ühe tunni jooksul 1 432 taotlust nõustamisteenuste rahastamiseks. Taotletud kogusumma – 2,545 miljonit eurot – ületas konkursile eraldatud rahastamist 50 protsendi võrra, mistõttu peatati taotluste vastuvõtmine juba kell 9.05. Aasta hiljem ilmus peaaegu sama arv Finantskuritegude Uurimisteenistuse (FNTT) teates. Õiguskaitseasutused uurivad 1 431 taotluse esitamise asjaolusid, mille kogusumma ületab 2,5 miljonit eurot. Kahtlustatakse, et Leedu põllumajandusnõustamisteenistus (LŽŪKT) võis osa neist esitada füüsiliste isikute nimel ilma nende teadmiseta ja nõusolekuta. FNTT viis läbi läbiotsimisi ja küsitles üle 100 tunnistaja.

NMA kinnitas „Agrobiteile“, et just nemad, kahtlustades võimalikke rikkumisi, edastasid teabe FNTT-le. Samal ajal väidab LŽŪKT direktor Gintas Saulius Cironka, et amet sai kahtlustest teada alles ametnike saabumisel ning ei olnud varem ise rikkumiste märke märganud.

NMA pöördus ise õiguskaitseasutuste poole

„NMA, kahtlustades, et osa taotlusi esitati taotlejate teadmata ja nõusolekuta, edastas sellekohase teabe finantskuritegude uurimisteenistusele, seega algatati FNTT uurimine NMA esitatud teabe alusel“, – märkis amet. Kuid NMA, viidates käimasoleva eeluurimise huvidele, ei vastanud, kas FNTT poolt mainitud 1 431 taotlust moodustavad sama taotluste kogumi, mille amet sai 2025. aasta 1. oktoobril.

Amet ei esitanud ka andmeid selle kohta, kui palju taotlusi oli seotud just LŽŪKT-ga, kui palju neist kiideti heaks, kui palju konsultatsioone tegelikult anti ja kas nende alusel on toetusraha juba välja makstud.

G. S. Cironka: kahtlustest saime teada ametnikelt

LŽŪKT direktor G. S. Cironka märkis, et teave võimalike põllumajandustootjate teadmata esitatud taotluste kohta jõudis ameti juhtkonnani alles pärast õiguskaitseasutuste tegevuse algust.

„See teade jõudis meieni siis, kui ametnikud ise kohale tulid“, – väitis ta. Kui temalt küsiti, kas nõustamisteenistus oli ise selliseid juhtumeid avastanud, eitas direktor seda.

„See on tõepoolest asutus, kus selliseid asju pole olnud. Me töötame peamiselt oma klientidega, need on meie kliendid, ja siin pole isegi selliseid märke ega saagi olla“, – ütles G. S. Cironka. Tema sõnul ei luba ka taotluste esitamise süsteem ise esitada dokumente võõra inimese nimel.

„Kui vaatasite lähemalt, kuidas taotlusi esitatakse, siis pole isegi sellist võimalust, et saaksite esitada kellegi teise nimel taotlusi – süsteem ise ei luba seda teha,“ – kinnitas direktor.

Taotluse võis esitada ka volitatud isik

NMA-le esitatud selgitus näitab veidi keerulisemat protsessi. Tollal kehtinud korra kohaselt võis taotluse põllumajandusministeeriumi infosüsteemi ŽŪMIS kaudu esitada mitte ainult taotleja ise, vaid ka tema volitatud isik. Selleks tuli NMA-le esitada taotleja allkirjastatud volikiri. Alles pärast seda, kui amet oli esindusõiguse kinnitanud, võis teine isik taotluse põllumajandustootja nimel esitada.

„Esindusõiguse andmine süsteemis ei muuda kohustust tegutseda taotleja antud volituse alusel,“ – rõhutas NMA.

Seega võis taotluse tehniliselt esitada teine isik, kuid ainult nõuetekohase volituse olemasolul. Eeluurimise käigus selgitatakse praegu, kas taotlejad olid kõigil juhtudel teadlikud nende nimel esitatavatest dokumentidest ja olid selleks andnud nõusoleku. FNTT märgib ametlikult, et uuritakse võimalikku dokumentide võltsimise ja krediidipettuse skeemi.

Ametis on algatatud siseaudit

G. S. Cironka kinnitas, et pärast FNTT meetmeid alustas LŽŪKT sisekontrolli.

„Muidugi on sisekontroll algatatud. Analüüsime protsesse, selgitame välja riskikohad, otsime lahendusi, mis võimaldaksid normaalselt töötada, suhtleme osapooltega“, – ütles ta. Juhi sõnul võtab amet meetmeid, et sarnased olukorrad ei korduks ja et kogu organisatsioonile ei heidetaks varju.

Siiski ei öelnud G. S. Cironka ei öelnud konkreetselt, kas võimalike rikkumiste tõttu töötajad ametist kõrvaldati, kui palju LŽŪKT töötajaid esitas taotlusi põllumajandustootjate nimel ja kas siseaudit on juba tuvastanud konkreetseid rikkumisi.

See ei ole esimene uurimine põllumajandustootjatele suunatud teadmisteenuste kohta

Praegune LŽŪKT uurimine ei ole seotud varasema Vigilijus Jukna ja põllumajandustootjate koolituste juhtumiga – tegemist on eraldiseisvate eeluurimistega. Siiski on mõlemal juhul tegemist ELi ja riigi vahenditest rahastatavate põllumajandustootjatele suunatud teadmiste edastamise teenustega ning kontrolliga, kas dokumentides märgitud teenused tegelikult osutati.

Eelmise koolitusjuhtumi puhul selgus, et NMA oli tuvastanud võimalike fiktiivsete koolituste riski juba enne skandaali, kuid täiendavad kontrollimeetmed kehtestati alles hiljem. Käesoleval juhul kordub sama olukord. Nimelt märkis NMA, et meetme rakenduseeskirju muudeti alles 2026. aasta augustis. Ametile on antud õigus valikuliselt helistada nõustamisteenuste saajatele ja kontrollida, kas nad tõepoolest nõustamisel osalesid. Seda kontrollimeedet võib kohaldada ka varem esitatud taotluste suhtes. Samuti on kavas teha muudatusi ŽŪMIS-süsteemis: süsteemi sisselogimine taotluse esitamiseks oleks võimalik ainult e-valitsuse portaali identifitseerimisteenuse kaudu. Sellised turvameetmed peaksid aitama täpsemalt kindlaks teha, kes tegelikult süsteemi sisse logis ja dokumendi esitas.

Seni pole kahtlustatavaid

Kaunase ringkonnaprokuratuur teatas, et eeluurimine on praegu algusjärgus.

„Toimuvad menetlustoimingud, et selgitada välja juurdlusele olulised sündmuse asjaolud. Selles juurdlusetapis ei ole kellelegi kahtlustusi esitatud,“ teatas prokuratuur. Sama kinnitas varem ka FNTT.

Seetõttu ei ole praegu alust väita, et LŽŪKT, selle juhid, töötajad või põllumajandustootjad oleksid toime pannud kuritegusid. Õiguskaitseasutused alles koguvad ja hindavad andmeid. Kas õiguskaitseasutuste kahtlused leiavad kinnitust, selgub eeluurimise käigus.