ILTE „abi“ põllumajandusettevõtetele: kas kolme aasta pärast ootab ees uus rahaline kriis?

ILTE sooduslaenude programm põllumajandusele, mis käivitati kevadel, ei jää viimaste andmete põhjal põllumajandustootjate tähelepanu alt kõrvale – juba on sõlmitud 346 lepingut ligikaudu 35,5 miljoni euro eest. Siiski ei lõpe arutelud meetme ülesehituse üle. Kriitikat pälvib laenu maksimaalne kolmeaastane tähtaeg ja põllumajandusettevõtete finantsseisundi hindamiseks valitud kiire tagasimaksmise näitaja.

MB „Skaičiai žemdirbiams“ juht Ignas Jankauskas väidab, et just need tingimused võivad osale rahalistes raskustes olevatele põllumajandusettevõtetele probleeme tekitada. Põllumajandusministeerium (ŽŪM) ja ILTE kaitsevad seda valikut, kuid tingimusi on juba kohandatud ning osale põllumajandusettevõtetest kavatsetakse teha veel üks erand.

Meetmest kasutatakse

Sooduslaenude andmine algas 4. mail. Meetme esialgses kavas on ette nähtud, et laene antakse maksimaalselt 36 kuuks, ning rahastamine on mõeldud nii neile, kes turult laenu saada ei suuda, kui ka loodusõnnetustest või turukõikumistest kannatanud põllumajandusettevõtetele.

MB „Skaičiai žemdirbiams“ juht I. Jankauskas suhtub meetme rakendamisse skeptiliselt. Tema sõnul piiravad valitud kriteeriumid rahastamise kättesaadavust ning vahendeid kasutatakse aeglasemalt kui varasemate kriisimeetmete puhul. Siiski näitavad põllumajandusministeeriumi ja ILTE esitatud andmed, et meetme kasutamine on hoogu sisse saanud.

3. augustiks oli allkirjastatud 244 laenulepingut kogusummas 24,6 miljonit eurot, kuid viimaste andmete kohaselt on lepinguid juba 346 kogusummas ligikaudu 35,5 miljonit eurot. ILTE kinnitab, et taotluste voog püsib stabiilne.

„Ratas pöördub kiiresti ümber ja raha tõmmatakse põllumajandusettevõtetelt välja“

I. Jankausko hinnangul on kolmeaastane tähtaeg põllumajandusettevõtetele, kes otsivad laenu just rahaliste raskuste tõttu, liiga lühike. Ta tuletab meelde varasemaid finantsmeetmeid, mida rakendati COVID-19-pandemia ja Ukraina sõja põhjustatud turuhäirete ajal. Vestluspartneri sõnul oli laenu tähtaeg tollal algselt samuti kolm aastat, kuid seda pikendati hiljem.

„Nii meie kui ka põllumajandustootjate kogukond ütlesid – et abi meetmena ei piisa kolmest aastast, vaid vaja on vähemalt 5–6 aastat. ILTE seda ei kuulnud ja tegemist on 3-aastaste laenudega“, – märgib I. Jankauskas.

Tema hinnangul võib põllumajandustootja finantsraskuste pikenemise korral olla sunnitud otsima uut rahastamist juba selleks, et saaks sooduslaenu tagasi maksta. „Ring pöördub kiiresti tagasi ja raha tõmmatakse taludest välja,“ – ütleb ta.

Põllumajandusministeerium: viie- või kuueaastane tähtaeg tooks kaasa teistsuguse riski

Põllumajandusministeerium väidab, et 36-kuuline tähtaeg ei ole valitud juhuslikult.

„36-kuuline laenu tähtaeg kehtestati, võttes arvesse asjaolu, et sooduslaenud antakse vastavalt tühise (de minimis) abi eeskirjade alusel ning abi maksimaalne summa sõltub otseselt laenu kestusest – pikem laenu tähtaeg vähendab võimalikku abisummat“, selgitab ministeerium. Veel üks argument – nende laenude suhtes ei kohaldata tagatismeetmeid.

„5–6 aasta jooksul võivad ettevõtte finantsolukord või turutingimused oluliselt muutuda ning ettevõttel võib olla raske laene tagasi maksta, kuid ministeerium püüab tagada antud laenude tagasimaksmise ja meetme jätkuvuse“, – märgib põllumajandusministeerium.

Sarnaselt argumenteerib ka ILTE. Riikliku Arengupanga sõnul on tegemist käibekapitali, mitte investeerimisrahastamise meetmega.

„36-kuuline tähtaeg valiti, võttes arvesse selliste laenude tavasid finantsturul ja nende eesmärki – aidata põllumajandusettevõtetel lahendada lühiajalisi likviidsus- ja käibekapitali vajadusi“, – väidab ILTE. Tema sõnul läheneb viie- või kuueaastane rahastamine juba tavaliselt investeerimislaenule, kus hinnatakse konkreetset investeeringut, selle tasuvust ja pikaajalist võimet kohustusi täita.

Kuigi põllumajandusministeerium kaitseb 36-kuulist üldpiiri, on üks erand juba ettevalmistamisel.

„Ministeerium kavatseb, võttes arvesse puuviljakasvatajate olukorda, kus külm on kahjustanud viljapuuaiasid, ning selle sektori eripära, muuta meetme tingimusi ja pikendada laenu maksimaalset tähtaega 48 kuuni puuviljapuude ostmiseks“, – teavitab põllumajandusministeerium.

Seega tunnistatakse praktikas, et teatavate põllumajandustegevuste taastumisaeg võib olla pikem kui kolm aastat.

Järgmine vaidlusküsimus – kuidas üldse kindlaks teha, et talul puudub raha

I. Jankauskas kritiseerib sama palju ka kiiret ehk kriitilist katvuse näitajat. Seda arvutatakse lühiajaliste varade summast varude mahaarvamise teel ja saadud summa jagamisel lühiajaliste kohustustega. Intervjueeritava hinnangul on see põllumajanduses problemaatiline, kuna suur osa lühiajalistest varadest moodustavad just varud.

„Põllumajandustootjate lühiajalistest varadest moodustavad suurema osa varud, põllumajandustootjatel puuduvad nõuded, kuid see näitaja arvutatakse just laekumistest, millele lisatakse raha, ja jagatakse kohustustega. Seetõttu tuleb näitaja väga väike“, – selgitab I. Jankauskas. Tema arvates oleks sobivam kasutada üldkattekvooti.

Ministeeriumi argument on täiesti vastupidine – kiire katvuse näitaja on valitud just põllumajanduse eripära arvestades.

„„Kriitilise likviidsuse näitajat kasutatakse tavaliselt majandussubjekti finantsstabiilsuse hindamiseks kriisi ajal või osa sissetulekute kaotuse korral, kui varude realiseerimine muutub keerulisemaks või need varud on illikviidsed,“ – märgib põllumajandusministeerium.

Ministeeriumi sõnul võimaldab see näitaja võrrelda ettevõtte kõige likviidsemaid varasid – raha, nõudeid ja muid kiiresti realiseeritavaid varasid – lühiajaliste kohustustega.

„Kui kriitilise likviidsusnäitaja väärtus on väiksem kui 1, seisab ettevõte kindlasti silmitsi rahastamisdefitsiidiga ja vajab laenu. Põllumajandussektori eripära arvestades valiti just see näitaja“, – kinnitab ministeerium.

ILTE omalt poolt märgib, et see kriteerium on sätestatud meetme rahastamistingimustes, mis on koostatud põllumajandusministeeriumi kehtestatud nõudeid arvestades.

„Näitaja aitab hinnata, kas talumajapidamisel võib tekkida käibekapitali puudus, kui varusid ei ole lihtne realiseerida,“ – väidab ILTE.

Eelarvet kavatsetakse veel kord suurendada

Praegu on meetmele eraldatud 50 miljonit eurot, kuid allkirjastatud lepingute summa ulatub juba ligikaudu 35,5 miljoni euroni.

Suvel teatas ILTE avalikult, et esimese kahe kuu jooksul oli laekunud üle 500 taotluse ning kavandatakse meetme rahastamist suurendada.

Põllumajandusministeerium teatas nüüd, et kavatseb eelarvet veel kord suurendada – 50 miljonilt eurolt 65 miljonile eurole. Samuti kavatsetakse laiendada abikõlblike kulude nimekirja, lisada sinna põllumajandusteenused ning anda võimalus saada rahastust loodusõnnetustest kannatanud põllumajandusettevõtetele isegi juhtudel, kui eriolukorda ametlikult välja ei kuulutatud.

ILTE esitatud andmed näitavad, et põllumajandustootjad kasutavad neid laene. Siiski tekitavad endiselt küsimusi ja kahtlusi kolmeaastane tähtaeg ning valitud finantsnäitajad – kas need tagavad, et täna antud likviidsusabi ei muutu mõne aasta pärast ise täiendavaks finantskoormaks?