Leedu võtab üle ELi Nõukogu eesistujariigi rolli, kuid kogu päevakorda ei avalikustata

1. jaanuaril 2027 asub Leedu esimest korda alates 2013. aastast Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks. Põllumajandusministeerium (ŽŪM) on seni avalikult rääkinud peamiselt ametnike koolitustest ja läbirääkimisteks valmistumisest, kuid ajakirjale „Agrobite“ antud vastustes nimetas ministeerium ka mitu konkreetset eesmärki. Siiski jääb kogu tulevase eesistumise päevakord avalikustamata. Põllumajandusministeeriumi pädevusse kuulub 18 läbirääkimisteemade kirjeldust. Dokumente arutatakse praegu Seimis kinnistel istungitel.

Valmistatakse ette 18 läbirääkimisteemat, kuid neid ei näidata avalikkusele

Põllumajandus- ja kalandusministeerium märgib, et tema pädevusse kuulub 18 Leedu eesistumise läbirääkimisteemade kirjeldust: 16 teemat kuulub põllumajandus- ja kalandusnõukogu päevakorda, veel kaks – üldasjade nõukogu pädevusse ja on seotud toidu- ja söödaturvalisuse nõuete muudatustega.

Siiski on ministeerium seni konkreetselt tutvustanud vaid viit peamist seadusandlikku prioriteeti: ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja selle rahastamise tingimused pärast 2027. aastat, ühtse põllumajandusturu korraldamise määruse läbivaatamine, ebaausate kaubandustavade eeskirjade ajakohastamine, tulevase kalandustoetuse tingimused ja ELi ühise kalanduspoliitika läbivaatamine.

Ülejäänud küsimusi ei ole eraldi nimetatud. Põllumajandusministeerium selgitas, et läbirääkimiste kirjeldusi arutatakse Seimis ning maaelukomisjonis toimus nende arutamine kinnisel istungil. Edaspidi on kavas neid arutada Euroopa ja välisasjade komisjonides.

Ministeerium rõhutab, et eesistujariik ei saa lihtsalt seada oma riiklikke huve ELi ühiste huvide kohale – ta peab korraldama nõukogu tööd, kooskõlastama 27 liikmesriigi seisukohti ja koostama kompromissettepanekuid.

Leedu vajadus – 6,9 miljardit eurot

Kõige konkreetsema vastuse andis põllumajandusministeerium tulevase põllumajanduse rahastamise kohta. Euroopa Komisjoni pakutavas 2028–2034. aasta rahastamiskavas on Leedu põllumajandusele ja maaelu arengule praegu eraldatud umbes 4,3865 miljardit eurot. Põllumajandusministeerium peab seda summat ebapiisavaks.

„Meie eesmärk on viia lõpule otsetoetuste välise konvergentsi protsess ja saavutada 100% ELi otsetoetuste tase, vähendamata samal ajal maaelu arengu rahastamist. Esialgsete hinnangute kohaselt vajaks Leedu selleks ajavahemikul 2028–2034 umbes 6,9 miljardit eurot ELi vahendeid,“ märkis ministeerium.

See on umbes 2,51 miljardit eurot ehk ligikaudu 57 protsenti rohkem kui komisjoni praegu pakutav reserveeritud summa. Siiski ei nimeta põllumajandus- ja toiduministeerium 6,9 miljardit eurot Leedu jaoks vastuvõetavaks miinimumpiiriks.

„See summa on Leedu rahastamisvajadust põhjendav läbirääkimiste suunis, mitte eelnevalt kindlaksmääratud minimaalne vastuvõetav piirmäär,“ selgitas ministeerium.

Otsetoetused – 100% ELi keskmisest tasemest kuni aastani 2034

Põllumajandusministeerium täpsustas ka esimest korda selgelt otsetoetuste lähenemise lõppeesmärgi.

„Leedu seisukoht on – viia ajavahemikul 2028–2034 lõpule otsetoetuste välise lähenemise ja saavutada 2034. aastaks 100% ELi otsetoetuste keskmisest tasemest“, – väidab ministeerium.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul peaks 2027. aastal ELi otsetoetuste keskmine tase olema umbes 270–280 eurot hektari kohta. Siiski ei ole see veel konkreetne Leedu toetuste suurus 2034. aastal – ELi üldine keskmine võib selleks ajaks muutuda.

Euroopa Komisjoni pakutud 130–240 eurot hektari kohta pindalaga seotud sissetulekutoetuse vahemik ei ole ministeeriumi selgituse kohaselt samuti otseselt võrdne riigi keskmise otsetoetusega.

Põllumajandusministeerium märgib, et püüab saavutada, et pakutav vahemik oleks võimalikult kitsas ja toetuste erinevused riikide vahel väheneksid. Kuid milliseid konkreetseid alampiire eurodes hektari kohta Leedu läbirääkimistel nõuab, seda ministeerium ei täpsustanud.

Ostuhindu ei kehtestata, kuid lubatakse muuta kaubanduseeskirju

Leedu ei kehtesta ELi Nõukogu eesistujariigina otseselt piima, teravilja ega muude põllumajandustoodete ostuhindu. Siiski lubab põllumajandusministeerium alustada ELi eeskirjade läbivaatamist, mis käsitlevad ebaausaid kaubandustavasid toiduainete tarneahelas. Ministeeriumi sõnul on eesmärk kaitsta põllumajandustootjaid ja teisi tarnijaid paremini ostjate ebaausast käitumisest, tagada ausamad lepingud ja luua tootjatele tingimused õiglasema tasu saamiseks.

Eesistumise ajal kavatseb Leedu töörühmades läbi vaadata Euroopa Komisjoni ettepaneku, esitada oma kompromissettepanekud õigusakti muudatuste kohta ja koostada läbirääkimiste eduaruande. Kui kokkuleppele jõudmine ei õnnestu, antakse dokumendi arutamine üle Leedule järgnevale eesistujariigile Kreekale.

Siiski ei ole põllumajandusministeerium seni täpsustanud, milliseid konkreetseid õiguslikke meetmeid Leedu taotleb: kas pakutakse välja kohustuslikke kirjalikke lepinguid, rangemat hinnakujunduse avalikustamist, uusi sanktsioone ostjatele või täiendavaid vahendeid tootjate läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks.

Turgude probleeme arutatakse vähemalt kolm korda

Põllumajandusministeerium lubab, et Leedu eesistumisperioodi jooksul võetakse põllumajandusturgude olukord arutlusele vähemalt kolmel ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.

„See annab liikmesriikidele võimaluse arutada põllumajandussektoris tekkivaid väljakutseid ning vajaduse korral paluda Euroopa Komisjonil võtta turge stabiliseerivaid meetmeid,“ – väidab ministeerium. Siiski ei nimetata vastuses, milliseid konkreetseid meetmeid Leedu väetiste, kütuse ja energia hindade osas taotleks: uut ELi toetusfondi, suuremat põllumajandusreservi, ajutise riigiabi eeskirjade muudatusi või mõnda muud mehhanismi.

Millised põllumajandustootjate organisatsioonid osalesid – sellele ei vastatud

„Agrobitė“ Põllumajandusministeerium palus samuti täpsustada, millised konkreetsed põllumajandustootjate ja põllumajandusorganisatsioonid olid kaasatud eesistumise eesmärkide koostamisse, millal toimusid konsultatsioonid ja millised nende ettepanekud lisati programmi.

Ministeerium ei esitanud ei organisatsioonide nimesid, kohtumiste kuupäevi ega konkreetseid vastu võetud ettepanekuid. Põllumajandusministeerium piirdus üldise selgitusega, et teeb koostööd põllumajandustootjate ja põllumajandussektori organisatsioonidega, võtab arvesse nende probleeme, ettepanekuid ja ootusi ning jätkab dialoogi ka tulevikus.

Seetõttu ei ole ministeeriumi vastusest võimalik kindlaks teha, kas 18 läbirääkimisdokumenti kooskõlastati tegelikult põllumajandustootjate organisatsioonidega, millised neist osalesid ja kui palju nende ettepanekuid leidis kajastust Leedu seisukohas.

Millal üldsus kogu programmi näeb – pole selge

Põllumajandusministeerium märgib, et valitsus kiitis eesistumise programmi küsimuste loetelu ja kirjelduste eelnõud heaks juba 2. septembril ning edastas need Seimile. Siiski puudub konkreetne tähtaeg, millal peaks avalikkusele avaldatama kogu programm või põllumajandus- ja toiduaineministeeriumi pädevusse kuuluvate teemade kokkuvõte.

„„Kas välisministeerium, kes on nimekirja haldaja, kavatseb avaldada Leedu eesistumise üldprogrammi, põllumajandus- ja toiduministeeriumi pädevusse kuuluvate valdkondade kokkuvõtted või üksikute teemade kirjeldused, tuleks küsida eraldi“”, – vastas ministeerium.

Seega on konkreetsed eesmärgid juba koostatud, valitsuse poolt heaks kiidetud ja Seimis arutlusel, kuid põllumajandustootjad ja avalikkus ei saa endiselt tutvuda kogu 18 teemast koosneva päevakorraga.