Põllumajandustootjad: talikultuuride külvamine on mõnes kohas kuu võrra hilinenud, herned on koristamata, rapsipõllud vähenevad

Põllumajandustootjad ütlevad, et talikultuuride külvamine on mõnes riigi piirkonnas umbes kuu võrra hilinenud. Mõnes kohas ei ole võimalik läbimärgitud põldudele sõita, mõnes kohas pole veel saaki koristatud, näiteks ube.

Leedu teraviljakasvatajate ühingu nõukogu esimees Audrius Vanagas kinnitab, et mõnes kohas kuivatatakse põlde isegi enne külvi. Leedu noorte põllumajandustootjate ja noorte liidu aseesimehe Vytautas Buivydas sõnul on sel aastal rapsiga külvatud põlde märksa vähem.

Talikultuuride külvamist viivitab niiskus

„Külv viibib võrreldes teiste aastatega. Lihtsalt ei olnud võimalik õigel ajal külvata. Need, kes siiski külvasid, saavad halvemast kvaliteedist saaki – kohe pärast 25. augustit langeb kvaliteet ning tõenäosus, et taimed tugevnevad ja talve üle elavad, on väike“, – ütles V. Buivydas BNS-ile.

Tema sõnul peaks teiste põllukultuuride agronoomiline külvamine lõppema 10. oktoobril, kuigi kliimamuutuste tõttu venib see mõnikord kuni 15. oktoobrini.

„Ja siinkohal, kuna see mahajäämus on olemas, arvan, et sel nädalal oli heade ilmastikutingimuste tõttu töö põldudel väga intensiivne. Talikultuuride külvamisega ei jõua me 10. oktoobriks päris valmis, hiljem tekivad suuremad riskid“,– rääkis Noorte Põllumajandustootjate ja Noorte Liidu aseesimees.

A. Vanagas ütleb, et olukord erinevates piirkondades ei ole ühesugune: „Kus sademete hulk oli väiksem, on külvamine lõppjärgus või juba lõppenud, kuid lääneosas on põldudele sõitmine problemaatiline. Piirkond piirkonna järel on erinev.“

Põllumajandustootja sõnul kuivatavad mõned teraviljakasvatajad mulda enne talikultuuride külvamist.

„Praegu piirab kõike niiskuse tase mullas endas, sest näiteks liivastel põldudel sõitsid põllumehed esmalt just sinna külvama – seal toimub külvamine, kuid savi- ja liivsavi-pinnasel, kus sadas rohkem, püüavad põllumehed kuidagi seda kuivatada, sest sellisele pinnasele ei saa külvata. Liiga soojadel ja päikeselistel päevadel künditakse, lootes, et mulla läbi segamisega hakkab see veidi kuivama, sest külmemad ööd ja tihe udu toovad mulla pinnale palju niiskust“, – selgitas A. Vanagas.

Tema sõnul on talikultuuride külvamine häiritud riigi lõuna-, lääne- ja põhjaosas, näiteks Anykščiuose, Rokiškyses ja Utenas: „Seal on olukord samuti halvem. Samuti Lõuna-Leedus, kus külvamine oleks pidanud juba lõpule jõudma. Šakites ja Jurbarkes on olukord sarnane – niiskus takistab töid“.

Rapsikultuuride pindala väheneb

Kui põllumajandustootjad ei jõudnud talirapsi seemneid külvata septembri esimesteks päevadeks, ei tasu neid enam külvata ega ümber külvata. Välja arvatud juhul, kui õnnestub külvata talinisu.

„Külvatud on märkimisväärselt vähem, eriti Lääne-Leedus, ja kui ongi külvatud, siis on täheldatud seemnete äravoolamist ja läbimärgumist“, – väitis A. Vanagas.

Samal ajal Kesk-Leedus, näiteks Pakruojo piirkonnas, ei tekita rapsi külvamine põllumajandustootjatele muret.

Põllumajanduse andmekeskuse (ŽŪDC) andmetel oli septembri keskpaigaks koristatud peaaegu 97,2 protsenti rapsist ning keskmine saagikus ulatus 3,05 tonnini hektari kohta – rohkem kui samal ajavahemikul eelmisel aastal, mil näitaja oli 2,78 tonni, või 2024. aastal – 2,74 tonni.

Põllumajanduse arenduskeskuse (ŽŪDC) andmetel kasvatati sel aastal talirapsi 14,2 protsenti vähem kui eelmisel aastal – vastavalt 302 tuhat hektarit ja 351,8 tuhat hektarit.

Augustis oli rapsi ostuhind 11,1 protsenti kõrgem kui 2025. aasta samal kuul – 500,73 eurot tonni kohta. See ületas ka 2023. ja 2024. aasta augusti hindu, kuid oli 22,3 protsenti madalam kui 2022. aastal, mil see ulatus 644,37 euroni.

Koristamata oad hakkavad idanema

Septembri ja oktoobri vahelisel nädalal ei olnud mõned põllud talikultuuride külvamiseks veel valmis, kuid kõikidel põldudel oli saak koristatud.

„Põllud ei ole täiesti tühjad. Tundub, et seal ei oleks väga märg, kuid saaki ei ole koristatud“, – ütles A. Vanagas BNS-ile.

Sel aastal tekitab kõige rohkem muret peaaegu 113 tuhat hektarit hõlmavate herneste koristamine – tavaliselt koristatakse need septembri alguses. Enamasti külvatakse ubade järel talinisu.

Põllumajanduse Arenduskeskuse (ŽŪDC) andmetel oli septembri keskel koristatud 32,7 protsenti ubade põllupinnast.

„Need olid juba kuivanud, kuid siis sadas vihma. Niiskuse tõttu hakkavad oad kiiresti lõhenema ja võrseid andma – sel juhul sobivad need parimal juhul loomasöödaks, sest kui nad niiskuse tõttu juba idanema hakkavad, on see juba probleem“, – väitis V. Buivydas.

Tema sõnul oleks kvaliteet hoopis teine – need sobiksid toiduks –, kui põllumehed oleksid oad kolm nädalat tagasi koristanud.

Samal ajal ütleb A. Vanagas, et hiljem koristatud oad ei pruugi sobida ainult loomasöödaks.

„Kui uba pole ise avanenud, pole ta ilmselt piisavalt sademeid saanud – küpsus on ebaühtlane. Mõnes kohas on need oad isegi veel rohelised. Sel aastal pole ubade kvaliteet kogu Leedus väga halb. Kui võrrelda eelmise aastaga, oli kvaliteet tõepoolest halvem – oli rohkem putukate poolt näritud ube. Sel aastal on olukord parem“, – rääkis ta.

6,7 tuhat oakasvatajat külvasid sel aastal oad kolmandiku võrra suuremale alale kui eelmisel aastal. 21.–27. septembril oli oad keskmine ostuhind 223 eurot tonni kohta – peaaegu 6,9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Riikliku andmeagentuuri andmetel oli eelmise aasta oasato 255,6 tuhat tonni.