Lamba- ja kitsekasvatus: millest sõltub karja hea tervis?

Lambad ja kitsed on juba ammusest ajast olnud paljude talude lahutamatu osa. Nad annavad väärtuslikku piima ja villa ning hoiavad karjamaad loomulikul viisil korras. Nende loomade hooldamine nõuab tähelepanelikkust ja vastutustunnet. Mõnikord võib omanikule tunduda, et karjas on kõik korras, kuid igapäevaelus on lihtne jätta märkamata „nähtamatu“ stress: nõrgem loom tõrjutakse pidevalt vee juurest eemale, seetõttu joob vähem, kaotab kaalu ja nõrgeneb, ning vasikas – kes sai esmapiima liiga hilja – jääb ilma kaitseks vajaliku immuunsüsteemi toetuseta ning muutub nakkuste suhtes täiesti haavatavaks. Sellised „pisiasjad“ kahjustavad loomade tervist aeglaselt ning tõsised probleemid ilmnevad „ootamatult“.

Riiklik Toidu- ja Veterinaaramet (VMVT) tuletab meelde: et lambad ja kitsed kasvaksid edukalt ja ohutult, tuleb järgida selgeid heade tavade reegleid.

Vastsündinute hooldus

Esimesed tunnid pärast vastsündinu sündi otsustavad kõike – siin loetakse aega tundides. Lambatall peab saama esmapiima hiljemalt 3 tunni jooksul, kitsetall aga 6 tunni jooksul pärast sündi. Ei piisa sellest, et näed, et vasikas seisab ema kõrval: tasub veidi oodata ja veenduda, et ta tõepoolest imeb. Automaatsete söötmissüsteemide või ühiste joogikohade kasutamisel ei tohi loota ainult sellele, et seadmed töötavad, sest nõrgem poeg vajab individuaalset tähelepanu. Lõpuks peab poegade puhkekoht olema täiesti kuiv, puhas ja tuule eest kaitstud, ning täiendavat kütet kasutades on oluline vältida ülekuumenemist.

Söötmine, vesi ja nähtamatu konkurents

Täiskasvanud loomadele tuleb tagada nende vanusele, kaalule ja füsioloogilisele seisundile sobiv sööt ning vaba juurdepääs puhtale veele. Kuid igapäevaelus tekivad nähtamatud väljakutsed: rühmades peetavatele loomadele on vaja piisavalt ruumi söögikohade juures, et nõrgemaid loomi ei tõrjutaks pidevalt kõrvale. Tasub vähemalt 10 minutit karja jälgida ja veenduda, et ükski loom ei peaks pidevalt oma järjekorda ootama. Kitsedele on kasulik oksi närida (nt paju-, sarapuu- või kasepuuoksi, kuid karjamaadel tuleb hoolikalt kontrollida, kas seal ei ole surmavalt mürgiseid taimi, näiteks kukpuu või rododendron).

Ruuminõuded: kui palju ruumi on vaja hoonetes?

Hoidmistingimused peavad vastama hügieeninõuetele, vältides täielikult niiskust ja läbituuli. Heade tavade soovitused näevad ette järgmised minimaalsed põrandapinnad: 

60–90 kg kaaluvad uted tiinuse ajal: 1,2–1,4 m² – 1 utele. 

60–90 kg kaaluvad uted koos kuni 6 nädala vanuste talledega: 2,0–2,2 m² – 1 utele koos talledega. 

45–65 kg kaaluvad uted tiinuse ajal: 1,0–1,2 m² – 1 utele. 

45–65 kg kaaluvad uted pärast poegimist koos kuni 6 nädala vanuste talledega: 1,8–2,0 m² – 1 utele koos talledega. 

Tallid kuni 12 nädala vanused: 0,5–0,6 m² – 1 tallile. 

Täiskasvanud jäärad: 1,5–2,0 m² – 1 jäärale. 

Lambad ja kitsed on äärmiselt sotsiaalsed loomad, mistõttu on neile karjas (rühmades) pidamine hädavajalik. Uusi karjaliikmeid tuleb juba moodustunud rühma harjutada järk-järgult. Nii välditakse julma agressiooni, kui vanad karjaliikmed ründavad uustulnukat: tõukavad teda, torkivad sarvedega, ajavad karjamaal taga või blokeerivad juurdepääsu söödakasti ja joogikohale, takistades söömist ja joomist.

Igapäevane hooldus nõuab enamat kui pelgalt formaalset ülevaatust: kui lammas eraldub karjast ebatavaliselt ja kitse aetakse pidevalt aluselt või vee juurest minema – on see selge märk, et karjas on tekkinud probleem ja te peate selle lahendama.