Peaminister väidab, et ta ei ole kogenud USA poolt survet avada Klaipėda sadam Valgevene väetiste ekspordiks

Peaminister Mindaugas Sinkevičius väidab, et ta ei ole kogenud USA valitsuse poolt survet avada Klaipėda sadam Valgevene kaaliumväetiste ekspordiks.

„Keegi ei avalda meile tõepoolest survet, ma ei ole tundnud survet isegi meie strateegiliselt partnerilt Ameerikalt. Arvan, et tegemist on pigem kulisside taga toimuvate vestlustega, mille eesmärk on uurida Euroopa riikide, sealhulgas Leedu, suhtumist ja reaktsioone,– ütles M. Sinkevičius reedel Birštones ajakirjanikele.

„Keegi ei avalda meile survet ei kirjalikult ega suuliselt, ja isegi kui avaldataks, oleme me iseseisev riik, kes viib ellu oma poliitikat ning mõistab nii ohte kui ka seda, miks need sanktsioonid kehtivad. (...) Seni ei kavatse me sanktsioonipoliitikat ümber vaadata“, – lisas ta.

Nii rääkis peaminister väljaandele „Politico“ pärast seda, kui reedel teatati, et USA presidendi Donald Trumpi (Donaldo Trampo) administratsioon avaldab Leedule survet avada Klaipėda sadam kaaliumväetiste ekspordiks.

Nagu kirjutas BNS, teatas USA president septembri lõpus, et Washington töötab välja suurt kokkulepet Valgevene väetiste ostmise kohta. Tema sõnul võimaldaks see USA ettevõtetel väetiste eest maksta vähem kui praegu, kui neid ostetakse Kanadast.

Välisminister Kęstutis Budrys väitis septembri lõpus, et ükski ELi liikmesriik ei saa olla osa USA poolt läbiräägitavast kokkuleppest Valgevene väetiste impordi kohta, kuna ühendus on kehtestanud selle kauba suhtes sanktsioonid.

President Gitanas Nausėda riikliku julgeoleku küsimuste peanõunik Deividas Matulionis väitis sel ajal, et kui USA jõuaks Minskiga lõplikule kokkuleppele ELi sanktsioonide alla kuuluvate Valgevene kaaliumväetiste ostmise osas, oleks see Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumine „omamoodi moraalne alandamine“.

Samal ajal rõhutas ta, et väetised ei pruugi tingimata läbida Leedut ja Klaipėda sadamat, nagu varem, ning eitas, et USA avaldaks selle pärast Leedule survet.

Osa poliitikuid nimetas D. Trumpi avaldust Valgevene-leppe kohta poliitiliseks sammuks, mille eesmärk on avaldada survet Kanadale, mis on peamine kaaliumväetiste tarnija USA turule.

Ameeriklased tühistasid sel aastal 2022. aastal kehtestatud sanktsioonid Valgevene väetiste suhtes, kuid nende importimist USA-sse piiravad siiani oluliselt piirangud Valgevene kaupade transiidile naaberriikide kaudu.

Enne USA sanktsioonide kehtestamist toimus Valgevene väetiste vedu läbi Klaipėda sadama, kuid Leedu kõrgemad ametnikud on siiani olnud transiidi taastamise suhtes skeptilised nii endiselt kehtivate ELi sanktsioonide tõttu kui ka soovimatuse tõttu pakkuda teenimisvõimalusi Valgevene režiimiga seotud ettevõtetele.

ELi sanktsioonid Valgevene väetiste suhtes kehtivad kuni järgmise aasta veebruarini.