​​​​​​​Kuna linnugripp levib Euroopas, kutsub VMVT üles kaitsma linde ja järgima vastutustundlikult bioohutuse nõudeid

Kuigi linnugripi viiruse oht püsib kogu aasta vältel, suureneb sügisel metslindude rände intensiivistumise tõttu viiruse leviku oht veelgi. Seda kinnitavad ka uued haiguspuhangud Euroopas. Viimastel päevadel on väga patogeense linnugripi (H5N1) puhanguid tuvastatud Taani, Hollandi ja Saksamaa linnukasvatusettevõtetes. Linnugripi oht on aktuaalne ka Leedus, mistõttu Riiklik Toidu- ja Veterinaaramet kutsub linnukasvatajaid üles järgima pidevalt ja järjekindlalt bioloogilise ohutuse nõudeid.

Taanis teatati käesoleva aasta 24. oktoobril kahtlusest linnugripi esinemise kohta talus, kus kasvatati lihaks mõeldud kalkuneid. 25. oktoobril kinnitasid laboratoorsed uuringud H5N1-viiruse esinemise. Viirusest põhjustatud haiguse tõttu kaotas talu 600 lindu, ülejäänud (26,4 tuhat) hukati. Haiguse leviku peatamiseks kehtestati nakatunud talu ümber 3 km pikkune kaitseala ja 10 km pikkune järelevalveala, kehtestati loomade liikumispiirangud ja muud haiguse tõrjemeetmed. 

Linnugripi puhanguid on registreeritud ka teistes Euroopa riikides: alates 19. oktoobrist on Hollandis viirusest põhjustatud haigus tuvastatud kahes talus, kus peeti 44 tuhat lindu, Saksamaal – kahes talus, kus peeti 1,2 tuhat lindu, ning Taanis – kolmes talus, kus peeti 67 tuhat lindu. Nendest juhtumitest on selge, et viirus levib Euroopas edasi ning haiguse oht linnukasvatusfarmidele on suur. 

„Linnugripi puhangud sügisel ei ole ootamatud. Viirus võib levida mitte ainult otsese kontakti kaudu nakatunud metslindudega, vaid ka nende väljaheidetega saastunud keskkonna, vee, sööda, jalatsite või varustuse kaudu. Seetõttu on väga oluline mitte ainult formaalselt järgida bioloogilise ohutuse nõudeid, vaid ka hinnata, kas talu igapäevases tegevuses ei ole lünki, mille kaudu viirus võiks pääseda lindude pidamiskohtadesse. Isegi siis, kui Leedus uusi puhanguid ei tuvastata, on ennetusmeetmed endiselt vajalikud: „Ärgem unustagem lähedase mineviku õppetunde, kui külmal aastaajal tuvastati Leedu linnukasvatusettevõtetes linnugripp, mis põhjustas väga suuri kahjusid“ – rõhutab Riikliku Toidu- ja Veterinaarameti asedirektor Paulius Bušauskas. 

Riikliku Toidu- ja Veterinaarameti (VMVT) spetsialistid rõhutavad, et bioloogilise ohutuse nõuete järgimine on oluline nii suurtele kommertslinnukasvatustele kui ka väikestele taludele, kus linde kasvatatakse oma tarbeks. 

Esmajoones on oluline tagada, et kodulinnud ei puutuks kokku metslindudega ning et sööt ja vesi oleksid kaitstud võimaliku saastumise eest, samuti on vaja piirata võõraste isikute juurdepääsu lindude pidamiskohtadele, kasutada selleks ettenähtud tööjalatseid ja -riietust ning regulaarselt puhastada ja desinfitseerida varustust – need igapäevased meetmed aitavad vähendada viiruse talusse sattumise tõenäosust. 

Lisaks peaksid linnukasvatajad hoolikalt jälgima kasvatatavate lindude tervislikku seisundit: sööda- või veetarbimise vähenemise, lindude käitumise muutumisel, muude ebatavaliste sümptomite ilmnemisel ning ka suremuse järsu suurenemise korral tuleb viivitamatult pöörduda veterinaararsti poole või teavitada VMVT-d. 

Viimaste päevade linnugripi puhangud Euroopa riikides tuletavad meelde, et epidemioloogiline olukord võib muutuda väga kiiresti, seetõttu „lõdvestuda“ isegi sel ajal, kui Leedus uusi haigusjuhtumeid ei tuvastata. VMVT kutsub linnukasvatajaid üles veel kord hindama oma taludes rakendatavaid bioloogilise ohutuse meetmeid ja veenduma, et neid järgitakse järjekindlalt iga päev. Õigeaegselt kõrvaldatud bioloogilise ohutuse puudujäägid võivad aidata kaitsta peetavaid linde ja vältida haiguspuhangutega seotud kahjusid.