Brasiilia avab tee munade ekspordiks ELi: riik võtab kontrolli alla

Viimastel kuudel on Euroopa linnukasvatussektor seisnud silmitsi uue struktuurimuutusega, millel võivad olla pikaajalised tagajärjed munaturule. Brasiilia, üks maailma suurimaid linnulihatootjaid, on juba praktiliselt avanud oma turu ELile, ootamata ära Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelise kaubanduslepingu lõplikku ratifitseerimist. Seda on tehtud nn "eelloetelu" süsteemi kaudu, mille kohaselt Brasiilia ametiasutused valivad ise välja, kontrollivad ja esitavad Euroopa Komisjonile ettevõtted, kes võivad eksportida mune ja munatooteid Euroopa Liitu.

2025. aasta lõpus kinnitas Euroopa Komisjon ametlikult, et Brasiilia põllumajandusministeerium (MAPA) võib taastada selle mehhanismi, mis peatati juba 2018. aastal pärast toiduohutuse rikkumisi. See tähendab, et EL loobub iga eksportiva ettevõtte otsesest auditeerimisest ja annab esmase vastutuse nende kontrolli eest Brasiiliale üle, säilitades samas õiguse teha riskijuhtudel täiendavaid kontrolle.

Brasiilia on juba detsembris 2025 esitanud ELile oma esimese heakskiidetud eksportijate nimekirja. Nende ettevõtete hulka kuuluvad „Granja Faria“, „Mantiqueira Alimentos“ ja „Ovos Santa Mônica“, mis kuuluvad Lõuna-Ameerika suurimate munatootjate hulka. Need ettevõtted on spetsialiseerunud mitte ainult värskete munade tootmisele, vaid ka munatoodete – vedelate, kuivatatud ja kuumtöödeldud segude – tarnimisele toiduainetööstusele. Loa olemasolul saab neid tooteid tarnida ELi töötlemis-, kondiitri- ja toitlustussektorisse.

Brasiilia kodulinnulihaühenduste liidu ABPA andmetel ulatus riigi munade ja munatoodete eksport 2025. aastal umbes 40,9 tuhande tonnini, mis on rohkem kui kaks korda suurem kui eelmisel aastal. Kuigi suurem osa sellest mahust turustatakse USAs, Jaapanis ja Lähis-Ida riikides, võimaldab tehniline luba ELi eksportimiseks laiendada tulevikus kaubavooge Euroopa suunas.

Kaasaegselt näitab ELi munade import kolmandatest riikidest juba kasvutrendi. Eurostati andmetel importis EL 2025. aasta jaanuaris/oktoobris üle 154 000 tonni mune ja munatooteid, mis on umbes 65% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kuigi Brasiilia osakaal selles impordis on esialgu veel suhteliselt väike, loob "eelloetelu" mehhanism tingimused selle osakaalu kiireks muutmiseks.

Brasiilia konkurentsieelis põhineb madalamatel tootmiskuludel. Tema sööda- ja tööjõukulud on oluliselt madalamad kui ELis ning tema loomade heaolu ja keskkonnanõuded on vähem ranged kui ELis. See võimaldab Brasiilia tootjatel pakkuda munatooteid hinnaga, millega Euroopa põllumajandustootjatel on üha raskem konkureerida.

Liitlaste riikliku andmeagentuuri hinnangul toodab Leedu umbes 800–900 miljonit muna aastas ja selles sektoris on veidi üle 20 suurema kaubandusliku kodulinnukasvatuse ettevõtte. Viimastel aastatel on söödahinnad oluliselt kallinenud – 2022– 2024. aastal on nisu ja segasööda hinnad mõnel perioodil ületanud 300 eurot/tonni. Sellele on lisandunud elektri- ja palgakulu ning investeeringud kodulindude pidamissüsteemide ümberehitamiseks ELi loomade heaolu nõuetele.

Leedu kodulinnukasvatajate liidu hinnangul võib ainuüksi üleminek rangematele pidamisstandarditele maksta sektorile lähiaastatel kümneid miljoneid eurosid. Riigisiseselt on munade hinnad endiselt väga tundlikud impordi suhtes, eriti toidutööstuses laialdaselt kasutatavate munatoodete segmendis. Just selles segmendis võivad Brasiilia tooted saada Leedu tootjatele otseseks konkurendiks.

Ehkki "eelregistreerimise" süsteem nõuab eksportivatelt ettevõtetelt ELi sanitaarnõuete täitmist, märgivad põllumajandustootjate organisatsioonid, et enesekontrolli mudel tekitab täiendavaid küsimusi seoses järelevalve intensiivsuse ja võrdsete võimalustega. See aspekt on eriti oluline kaubanduse liberaliseerimise ja geopoliitiliste otsuste laiemas kontekstis.

Brasiilia otsus näitab, et konkurents globaalsel põllumajandusturul liigub üha enam poliitilistelt deklaratsioonidelt tehniliste lahenduste suunas. Juba enne ELi-Mercosuri lepingu lõplikku ratifitseerimist on Brasiilia loonud tegeliku juurdepääsu Euroopa turule. See tähendab, et ELi liikmesriigid, sealhulgas Leedu, peavad ümber hindama mitte ainult kaubanduspoliitika üldist suunda, vaid ka vahendeid, et tugevdada riiklike põllumajandussektorite konkurentsivõimet ja juhtida riske pikemas perspektiivis.

„Agrobitė“ tuletab meelde, et põllumajandusminister Andrius Palionise poolt novembris 2025 Euroopa asjade komisjonile allkirjastatud tunnistuses väljendati tegelikult Leedu toetust ELi–Mercosuri lepingu poliitilisele suunale, mis kiideti heaks 2025. aasta detsembris. See otsus on osa laiemast arutelust selle üle, kuidas ühildada Euroopa ühist kaubanduspoliitikat riiklike põllumajandussektorite huvidega.