G. Stanišauskas: Leedu põllumajandusele on heaks kiidetud täiendavad 100 miljonit eurot, kuid "tasuta lõunasööki" ei ole.

Euroopa Komisjon kiitis heaks 100 miljoni euro suuruse riigiabi kava Leedu põllumajandusele, et edendada investeeringuid põllumajandustoodete tootmisse, töötlemisse ja turustamisse. Seni on sellest teatanud ainult „The Brussels Times“, kuid alustame algusest.

Esmapilgul võib see Euroopa Komisjoni otsus tunduda Leedu põllumajandustootjatele olulise rahalise toetusena, kuid lähemalt vaadates selgub, et meetmel on selged tingimused ja konkreetne fookus - tegemist ei ole toetustega, vaid laenuprojektidega, mis on seotud ELi kliima- ja jätkusuutlikkuse poliitikaga. Teisisõnu täpsustab Euroopa Komisjon, et rahastamine ei toimu otsetoetuste ega tagastamatu toetuse vormis.

Es on ette nähtud, et abi antakse laenude vormis, mis nõuab, et põllumajandustootjad ja põllumajandusettevõtted võtaksid lisaks kavandatavatesse projektidesse investeerimisele ka rahalisi kohustusi. Teisisõnu, tegemist ei ole lisamaksetega, mis kompenseerivad kasvavaid kulusid või suurendavad otseselt põllumajandusettevõtete sissetulekuid.

Kava keskendub pigem investeerimislahendustele, mis peaksid tulevikus suurendama sektori konkurentsivõimet ja aitama kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Investeeringud peavad olema kooskõlas määruses (EL) 2021/2115 sätestatud ELi põllumajandusstrateegia kavade eesmärkidega. Sellest määrusest on saanud ühise põllumajanduspoliitika põhidokument aastateks 2023-2027, mille alusel kõik liikmesriigid koostavad oma strateegilised kavad. See sisaldab mitte ainult majanduslikke, vaid ka keskkonna- ja sotsiaalseid eesmärke.

Määruses määratletud majanduslikud prioriteedid on: põllumajandustootjate õiglase sissetuleku tagamine, sektori konkurentsivõime parandamine ja põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas. Siiski on selge, et 100 miljonit eurot ei ole otseselt seotud majanduslike eesmärkidega.

Sellepärast keskendub uus rahastamiskava peamiselt heitkoguste vähendamise ja jätkusuutlikkusega seotud projektidele. Euroopa Komisjonilt saadud teave näitab, et investeeringutega on võimalik toetada mullakvaliteedi parandamist, ressursitõhusust, ammoniaagi heitkoguste vähendamist, loomade heaolu standardite tugevdamist ja arenenumate tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab põllumajandus umbes 10–11% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kõige rohkem panustavad sellesse metaan ja lämmastikuühendid, mis on seotud loomakasvatuse ja intensiivse väetiste kasutamisega. Seetõttu püüab EL mitte ainult vähendada väetiste kasutamist, vaid ka optimeerida väetiste kasutamist.

Teaduslikud uuringud näitavad, et täppispõllumajandustehnoloogiad võivad vähendada väetiste kasutamist 20–30% võrra, aidates samal ajal säilitada või isegi suurendada saagikust.

Mõnikord võib aga mõnel põllumajandustootjal tekkida küsimusi täiendava laenamise kohta. Laenud, isegi kui need on soodsamatel tingimustel, tähendavad täiendavaid rahalisi kohustusi. See muudab kava tõenäoliselt atraktiivsemaks suurematele põllumajandusettevõtetele või ettevõtetele, millel on suurem investeerimispotentsiaal ja finantsstabiilsus. Väiksematel põllumajandusettevõtetel võib seevastu olla suuremad probleemid investeeringu tasuvuse hindamisel.

Kasutatud on ka üldist mastaapi. Leedul on ühise põllumajanduspoliitika strateegilise kava 2023-2027 raames ligikaudu 4,3 miljardit eurot ELi toetust. Seega moodustab 100 miljoni euro suurune pakett umbes 2–2,5% Leedu kogu põllumajandustoetusest. See on märkimisväärne summa, kuid see ei ole oluline alus kogu sektori rahastamiseks.

Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud kava kehtib kuni 2028. aasta lõpuni. See tuleks avaldada EÜ riigiabi registris toimiku numbri SA.122686 all lähitulevikus, kui konfidentsiaalsusküsimused on lõpetatud.

Kava peaks olema avaldatud Euroopa Komisjoni riigiabi registris toimiku numbri SA.122686 all lähitulevikus, kui konfidentsiaalsusküsimused on lõpetatud.

Kokkuvõttes ei ole 100 miljoni euro suurune algatus lihtsalt lisaraha põllumajandusele. See on investeerimisvahend, mis kajastab ELi laiemat püüdlust põllumajandust ajakohastada ja siduda selle areng rohelise kokkuleppega. Seega ei ole täna peamine küsimus mitte selles, kas vahendeid on piisavalt, vaid selles, kui tõhusalt neid kasutatakse ja kas muudatused toovad Leedu põllumajandusettevõtetele pikaajalist kasu.