Kas teised on ohus? Põllumees peab juba kasutatud rohelise diislikütuse eest 10 000 eurot tagasi maksma

Redaktsiooniga võttis ühendust üks juriidiline isik, kes peab viljakasvatusfarmi (üksikasjad ei ole toimetusele teada), mis on sattunud paradoksaalsesse olukorda. Põllumees sai esmalt õiguse osta soodushinnaga diislikütust ja siis, aasta hiljem, on ta sunnitud maksma täishinda. Põllumajandustootja, kes peab maksma üle 10 000 euro aktsiisi, ei mõista, miks see juhtus – kas ta on muutunud seaduse pantvangiks?

Es on üks aasta kadunud – ja leevendus kaob

Põllumees ütleb, et 2024. aasta oli rahaliselt keeruline – kahjumit põhjustasid nii ilmastikuolud kui ka turukõikumised.

„Talvine raps külmus ja tuli uuesti külvata. Teravilja hinnad langesid ja väetised olid kallid. See kõik andis kokku – üks aasta oli miinuses ja kahjum oli märkimisväärne“, – ta ei tee sellest saladust. Sellegipoolest jätkas talu, investeeris, maksis makse ja palkas töötajaid. Aastal 2025 hakkas olukord stabiliseeruma. Kuid just see kahjumlik aasta sai aluseks, et ettevõte kuulutada raskustes olevaks ja võtta ära toetused, millele tal oli õigus. Põllumajandustootja sõnul sai ta probleemist teada alles selle aasta veebruaris.

„Sain sooduskütust 2025. aastaks, ostsin seda ja nüüd pean maksma. Nad annavad selle mulle ja siis ütlevad mulle tagantjärele, et ma pean selle tagasi maksma. Ma ei saa sellest aru“, – ütleb ta.

Ettenähtud võlgnetav summa on tal 10 194 eurot. Olukorda raskendab veelgi ametiasutuste seisukoht.

„NMA ütleb – me tugineme õigusaktidele. VMI ütleb – me toetume NMA andmetele. Need kaks institutsiooni on omavahel korrespondeerinud, kuid keegi ei hinda tegelikku olukorda“, – ütleb põllumajandustootja.

Hinnatakse ainult formaalseid kriteeriume

Nõukogu kinnitab, et sellistel juhtudel kohaldatakse ainult ametlikku hindamist.

Nõukogu kinnitab, et sellistel juhtudel kohaldatakse ainult ametlikku hindamist.

„Kohaldatakse formaalset kriteeriumi – kas üksus vastab määruses (EL) nr 651/2014 sätestatud raskustes oleva ettevõtja määratlusele„. Eeskirjad ei näe ette mingit individuaalset hindamist, mis põhineb ilmastikutingimustel, investeeringutel või turuolukorral“, – öeldi vastuses. See tähendab, et isegi objektiivsetest põhjustest tingitud ajutine kahjum võib viia hüvitise kaotamiseni.

Võimud selgitavad, et see on õigusaktides sätestatud menetlus: hüvitis antakse eelnevalt ja seejärel kontrollitakse.

„Alles aasta pärast kontrollib riiklik makseasutus, kas üksus on nõudeid täitnud“, – teatab NPA. Siinkohal tekib paradoks, et põllumajandustootja, kes tegutseb sel ajal kehtiva seaduse kohaselt, võib hiljem selguda, et ta on seda rikkunud – ja teda sunnitakse maksma.

Vastutus läheb üle põllumajandustootjale

Põllumajandusministeerium (MAA), mida juhib Andrius Palionis, rõhutab, et vastutus lasub põllumajandustootjal endal.

„Põllumajandustootja peab ise hindama, kas tema suhtes ei kehti taotluse esitamisel piirangud,“ ütleb ministeerium.

Ministeeriumi sõnul on selline süsteem valitud selleks, et vähendada halduskoormust ja anda hüvitist kiiremini. See tähendab, et põllumajandustootja peab mõistma Euroopa Liidu määruses sätestatud keerulisi finantskriteeriume ja hindama ka riske.

„Nii ei peaks riik käituma“, – ei varja põllumajandustootja oma pettumust ja lisab: „Üks aasta oli raske ja riik teeb selle veelgi raskemaks, tehes kõik veel raskemaks. Sellest piisab ja rohkem ei taha midagi.

Er ütles, et sellisel kokkuleppel võivad olla laiemad tagajärjed: „Nüüd ma ei varja midagi, ma näitan, et see on halb. Aga selline korraldus soodustab küll varjutamist“.

Seaduse ja tegelikkuse vahel

FOÜ ütleb, et selliseid juhtumeid ei ole palju – viimastel aastatel on tuvastatud paar korda aastas. Kuid kas probleemiks on kogus või põhimõte?

Võimude praegune seisukoht on, et nad tegutsevad kehtivate õigusaktide ja ELi määruste raames, mis ei näe ette erandeid "raskustes olevatele ettevõtetele".

Kui ka põllumajandustootja kogemus näitab süsteemi teist külge, kus üks raske aasta võib põhjustada mitte ainult toetuse kaotamist, vaid ka täiendavat rahalist koormust.

Kui ka põllumajandustootja kogemus näitab süsteemi teist külge, kus üks raske aasta võib põhjustada mitte ainult toetuse kaotamist, vaid ka täiendavat rahalist koormust.