Isegi põllumajandustootja projekt, mis on 99% ulatuses valmis, ei pruugi toetust saada.

30. oktoobril 2025 pöördusid 14 põllumajandustootjat põllumajandusminister Andrius Palionise poole. Oma kirjas palusid nad suuremat paindlikkust Leedu maaelu arengukava 2014/2020 meetme "Investeeringud materiaalsesse varasse" tegevusvaldkonna "Põllumajandusettevõtete investeeringute toetamine" projektide rakendamisel. Põllumajandustootjad avaldasid soovi, et maksetaotluste hilinenud esitamise eest ei kohaldataks sanktsioone ja et neid hinnataks üheaegselt, mitte ükshaaval. Aeg on kiire – tähtaeg on 14. november. Seetõttu loodavad põllumajandustootjad põllumajandusministeeriumilt kiireid ja soodsaid otsuseid. Kuid kas nad saavad neid ka?

NMA hindab olukorda

Avastuseks „Agrobite“ poolt saadetud päringule olukorra kohta vastas ministeeriumi avalike suhete ja koostöö osakond ametliku vastusega – projekte haldab riiklik makseagentuur (NPA), seega ministeerium ainult „andis korralduse olukorda kiiresti uurida“. Teisisõnu, asi on edasi antud.

„Enamik neist (st taotlused – aut. märkus) on seotud konkreetselt menetluslike küsimustega, mis puudutavad NMA maksetaotluste hindamist ja abisaajatele maksetaotluste esitamiseks kehtestatud tähtaegu–,– märkis ministeerium, selgitades, et NMA  on kohustatud hindama iga juhtumit individuaalselt ja teavitama nii ministeeriumi kui ka abisaajaid otsustest.

Ministeeriumile kirja saatnud põllumajandustootjate jaoks tähendab see ilmselt seda, et otsused peavad ootama, kuigi kahjuks pole aega.

Sanktsioonide ähvardus

Põllumajandustootjad põrkuvad bürokraatlikus masinavärgis vastu järjekordset seina, kui nad paluvad, et maksetaotluste hilinemise eest sanktsioonidest loobutaks.

„Sanktsioonidest ei saa vabastada üksnes teatud põllumajandustootjaid/ põllumajandustootjate rühmi, mis kahjustaks teiste abisaajate huve“, väitis ministeerium külmalt. Samuti tuletas MAFF meelde, et ta on juba lubanud mitmeid tähtaegade edasilükkamisi ja et „abisaajad ise peavad tegema kõik endast oleneva, et projektid võimalikult kiiresti ellu viia (väidetakse, et enamiku projektide lõpetamise määr on 90% või rohkem)“.

Ma paistab olevat seisukohal, et toetuse tingimused kehtivad kõigile ja et paindlikkuse võimalused on juba ammendatud ning annab edasised otsused edasi NMA-le: „Iga projekti kohta eraldi otsustab NMA.“ Mis juhtub, kui põllumajandustootjad ikkagi ei jõua?

„Kui maksetaotlust ise ei esitata maksetaotluse esitamise tähtajaks või kui ei taotleta maksetaotluse esitamise tähtaja edasilükkamist, ei võeta järgmisi maksetaotlusi vastu,“ on MAFF teatanud. Mida see tähendab? Isegi 99% ulatuses lõpetatud projekt võib viia nullmakseid...

Finantseerimislõks

Ministeeriumilt küsiti ka, kas neid põllumajandustootjaid mõjutab 27 miljoni euro küsimus maaelu arenguprogrammis, mis on juba varem tõstatatud.

„Enamikku üleskutse esitanud põllumajandustootjate projektidest ei rahastata mitte maaelu arengu programmist, vaid Euroopa Liidu majanduse taastamise fondist (ERF). Varem tõstatatud rahapuuduse probleem puudutab ainult neid projekte, mida rahastatakse maaelu arengu programmi raames. EURI projektid on täielikult rahastatud ja nende puhul on probleemiks ainult õigeaegne rakendamine," selgitas MAFF.

Parandajatel, kes viivad ellu maaelu arengu programmi raames rahastatud projekte, on rahaliste vahendite puudus ning arvelduste ja võlgade oht, samas kui EURI rahastatud projektidel on piisavalt vahendeid, kuid neil puudub aeg ja suutlikkus tähtaegu edasi lükata.

Kaubandustootjad, kes rakendavad projekte, seisavad silmitsi rahaliste vahendite puuduse ning võlgade ohuga.

MAFF-i (mitte)range menetluskorra järgimine ei luba põllumajandustootjatega silmast silma kohtumist, et selgitada olukorda.

„Kohtumist võib planeerida, kui selleks tekib vajadus, hetkel keskenduvad kõik tööle, et võimalikult palju projekte saaks õigeaegselt ja edukalt ellu viia, lõpetas ministeerium lakooniliselt.