Põllumajandusministeerium ilma selge plaanita: kes kaitseb põllumajandustootjaid?
Euroopa Liidu põllumajandustootjad kohtuvad 18. detsembril. Põllumajandustootjad korraldavad 18. detsembril Brüsselis suure meeleavalduse, et kutsuda oma valitsusi üles tagama põllumajanduse õiglane rahastamine pärast 2027. aastat ja olema vastu kaubanduslepingule Lõuna-Ameerika blokiga MERCOSUR (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay). See leping ujutaks Euroopa üle odava teravilja ja lihaga. Leedu näib ujuvat allavoolu, sest tal puudub selge seisukoht.
Põllumajandustootjad on juba punaseid lippe lehvitanud
Brüsselis korraldab protesti mõjukas põllumeeste organisatsioon Copa-Cogeca, kes ütleb, et viimase aasta jooksul on enamik põllumeeste ootusi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamise reformide osas jäänud kuuldavale.
Euroopa Komisjoni sõnul reformitakse ühist põllumajanduspoliitikat pärast 2027. aastat. aastaks 2020. aastaks on ÜPP rahastamine kõigi ELi liikmesriikide jaoks ligikaudu 300 miljardit eurot20 , millest ligikaudu 293,7 miljardit eurot on ette nähtud põllumajandustootjate sissetulekutoetuseks ja 6,3 miljardit eurot kriisireserviks. Lisaks saavad liikmesriigid teha täiendavaid investeeringuid maaelu arengusse uue ühise fondi kaudu, kuid see armastus sõltub igast riigist.
Leedu ei ole selle reformi suhtes veel selget seisukohta võtnud. ELi põllumajandustootjad on aga mures ka ELi kavandatava kaubanduslepingu pärast Mercosuri blokiga. Nad usuvad, et odavam põllumajandustoodete import hävitab kümneid tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid põllumajandusettevõtteid.
Kas Leedu läheb allavoolu?
Tundub, et põllumajandusministeeriumil (MAA), mida juhib Andrius Palionis, ei ole endiselt selget seisukohta mitte ainult ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast 2027. aastat, vaid tal puudub ka ühemõtteline, selgelt sõnastatud seisukoht MERCOSURi suhtes.
MAFF on esitanud vaid üldised põhimõtted ELi algatuste toetuseks, kuid samas seab nende piisavuse kahtluse alla. Samuti puudub selge seisukoht, kas ta on Mercosuri poolt või vastu.
„MAFF on järjekindlalt toetanud avatud, eeskirjadel põhinevat rahvusvahelist kaubandust, kuid on järjekindlalt rõhutanud, et kolmandatest riikidest imporditud põllumajandus- ja toiduained peavad vastama samadele kvaliteedi-, toiduohutus-, loomade heaolu- ja keskkonnanõuetele, mida kohaldatakse ELi tootjate suhtes. Ainult ühtsed standardid tagavad ausa konkurentsi (...)“ – ütles MAFF vastuses „Agrobitei“.
Kas riske hinnatakse piisavalt 7-aastase perioodi kohta?
Es tundub, et ka Euroopa Komisjoni 8. oktoobri 2025. aasta määruse eelnõu kahepoolse kaitseklausli rakendamise kohta on hetkel pigem deklaratiivne kui suuteline kaitsma ELi turgu šokkide eest, kuigi MAFF toetab määrust.
„(...) samm õiges suunas. Ettepanekuga nähakse ette kaubavoogude tõhustatud järelevalve (...), liikmesriikide võimalus algatada oma uurimisi (...) Kahjuliku impordivoo avastamisel võib 21 päeva jooksul kohaldada ajutisi kaitsemeetmeid. Määruses tuuakse välja ka tundlikud tooted – veiseliha, kodulinnuliha, riis, mesi, munad, küüslauk, etanool ja suhkur erisätete jaoks“, – loetleb MAFF, kuid väljendab kahtlust, et 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus kriisidele reageerimiseks ette nähtud 6,3 miljardi euro suurune põllumajanduslik reserv on piisav.
Es tuleb märkida, et see kava ELi põllumajanduse, sealhulgas Leedu jaoks kehtib 7 aastat kuni 2034. aastani. Seetõttu on ELi põllumajandustootjad väga mures – ajakava on pikk ja riskide juhtimine tuleb jätta bürokraatide hooleks.
Kaaslaste ühiste põhimõtete alusel
MAFFi vastustes rõhutatakse üldpõhimõtteid, kuid ei määratleta konkreetseid meetmeid, et reageerida võimalikele turuhäiretele.
„Pärast konsultatsioone sotsiaalpartneritega teeb MAF ettepaneku, et Leedu ametivõimud pöörduksid EÜ poole ettepanekuga kaaluda võimalust kohustada sektoreid, mis saavad MERCOSURi lepingu rakendamisest majanduslikult kõige rohkem kasu, andma täiendavat panust põllumajandusreservi rahastamiseks, mis kompenseeriks põllumajanduse ja toiduainetööstuse kantud kahjusid“, teatas MAF.
Kuidas reageeriks sellele ettepanekule näiteks Saksamaa, kes on ELi eelarve suurtoetaja ja kelle masinatööstus saab kasu Mercosuri blokiga sõlmitud lepingust?Kuidas reageeriks sellele ettepanekule näiteks Saksamaa, kes on ELi eelarve suurtoetaja ja kelle masinatööstus saab kasu Mercosuri blokiga sõlmitud lepingust?MAFi "sotsiaalpartnerid" kohtusid omalt poolt hiljuti Demokraatliku Liidu "Leedu nimel", Kodanikuliidu-Leedu Kristlike Demokraatide (TS-LKD) ja Leedu Talurahva Rahvaliidu (SPLM) esindajatega ning väljendasid neile oma muret MERCOSURi suhtes.
Mõni „sotsiaalpartnerid“ on teatanud, et nad osalevad ka põllumeeste protestiüritusel Brüsselis.
Sarnased artiklid
Video
