Leedu on vaikimisi nõustunud ELi ja Mercosuri vahelise lepinguga.

Kuigi põllumajandusministeerium (MAA), mida juhib Andrius Palionis, ei väljendanud veel hiljuti selget seisukohta Euroopa Liidu ja Mercosuri vabakaubanduslepingu kohta, on selge, et meie riik on selle lepinguga juba põhimõtteliselt nõus. Seda kinnitas Agrobitei“ välisministeerium.

Põhimõtteliselt heaks kiidetud

„Leedu ei ole veel võtnud lõplikku seisukohta ELi-Mercosuri lepingu suhtes, kuid pärast konsultatsioone teiste institutsioonide, ettevõtjate ühenduste ja organisatsioonidega on ta põhimõtteliselt nõus Euroopa Komisjoni ettepanekuga allkirjastada ELi ja Mercosuri vaheline leping“, teatas välisministeeriumi kommunikatsiooni- ja kultuuridiplomaatia osakond vastuses küsimusele Leedu seisukoha kohta ELi-Mercosuri lepingu suhtes, mis saadeti kolmapäeval „Agrobitei“'le.

18. detsembril leppisid Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu lepingus kokku. 18.18. toimub Brüsselis kogu ELi hõlmav põllumajandustootjate protest, millest peaks osa võtma umbes 10 000 põllumajandustootjat.

„Leedu seisukohad MERCOSURiga sõlmitud lepingu ja täiendava kaitsemehhanismi kohta kooskõlastati riigiasutuste vahel Leedu ELi liikmelisuse infosüsteemis (LINESIS), neid arutati valitsuse ELi asjade komisjonis ja Seimi Euroopa-, välis- ja maaelukomisjonis, – MFA kajastas heakskiitmise edenemist.

Euroopa Komisjon kavatseb lepingu ELi nimel allkirjastada detsembris 2025, kuid täpne kuupäev on veel läbivaatamisel. 

MFA kiitis lepingu Mercosuriga heaks

Teisipäeval teatas „Agrobite“ MAFFi üsna ebamäärasest seisukohast ELi-Mercosuri lepingu kohta.

„MAFF on järjekindlalt toetanud avatud, eeskirjadel põhinevat rahvusvahelist kaubandust, kuid on järjekindlalt rõhutanud, et kolmandatest riikidest imporditud põllumajandus- ja toiduained peavad vastama samadele kvaliteedi-, toiduohutus-, loomade heaolu- ja keskkonnanõuetele kui ELi tootjad. Ainult ühtsed standardid tagavad ausa konkurentsi (...)“ – ütles MAFF vastuses „Agrobitei“.

Kui ka pärast MFA vastust on selge, et põllumajandusministeerium pooldab Leedu nõusolekut selle lepinguga, mis ei ole põllumajandusele kasulik.

Kui ka pärast MFA vastust on selge, et põllumajandusministeerium pooldab Leedu nõusolekut selle lepinguga, mis ei ole põllumajandusele kasulik.

„MAFF osales seisukoha kooskõlastamisel välisministeeriumiga ELi infosüsteemi (LINESIS) kaudu ja kinnitas oma pädevuse piires seisukohta ning osales kooskõlastusmenetluse käigus eespool nimetatud kohtumistel sotsiaalpartnerite ja teiste institutsioonidega,“,– välisministeeriumi sõnul.

Turg ei jää ellu odava tooraine arvelt

ELi põllumehed ei ole juhuslikult Lõuna-Ameerika bloki Mercosuriga (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) sõlmitava lepingu vastu, sest see ujutaks Euroopat üle odava teravilja ja lihaga.

Hinnanguliselt viib see leping pankrotti kümneid tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid ELi põllumajandustootjaid, kes ei suuda konkureerida omahinnaga Mercosuri bloki põllumajandustootjatega.

Markosuri bloki põllumajandustootjatega.

See leping on üks põhjustest, miks Euroopa Komisjon 18. detsembril algatab uue ELi kaubanduslepingu. Copa-Cogeca, kõige mõjukam põllumajandustootjate organisatsioon, korraldab 18. detsembril Brüsselis suure protesti.

„Umbes 40 põllumajandustootjate organisatsiooni üle Euroopa on juba kinnitanud oma osalemist. Loodame, et 10 000 põllumajandustootjat saadab Euroopa Komisjonile tugeva ja ühtse sõnumi. Me ei saa enam rahulduda retoorikaga," ütleb Copa-Cogeca.

Euroopa põllumajandustootjad nõuavad, et mis tahes lepinguga Mercosuriga peavad kaasnema kaitsemeetmed: kvoodisüsteemid tundlike toodete jaoks, ranged impordistandardid kooskõlas ELi nõuetega ja üleminekuperioodid.

Mida tähendab leping Leedu põllumajanduse jaoks?

EL–MERCOSURi lepingul võib olla märkimisväärne mõju Leedu põllumajandusele, kuna ELi turule jõuab rohkem odavamaid põllumajandustooteid Lõuna-Ameerikast.

Soodsamate tootmiskulude ning kergemate keskkonna- ja loomade heaolu nõuete tõttu saavad MERCOSURi riigid pakkuda madalamaid hindu, mis avaldaks konkurentsisurvet Leedu põllumajandustootjatele. Kõige haavatavamad sektorid oleksid veiseliha, kodulinnuliha ja teravilja, mille hinnad on ELis traditsiooniliselt kõrgemad.

Kui Leedu eksport MERCOSURi turgudele on väga väike, oleks lepingust põllumajandusele otsest kasu vähe. Ainus erand võiks olla töödeldud piimatooted, kuid selleks ei ole garantiid.

Impordi suurenemine Leedu turul võib omakorda veelgi vähendada teravilja ja liha hindu, mis omakorda pingestab põllumajandusettevõtete finantsolukorda. ELi-Mercosuri lepingul võivad olla pikaajalised negatiivsed tagajärjed Leedu toidutootmisele ja piirkondlikule majanduslikule stabiilsusele.