Palionis teadis peidetud "pommist", kuid ei hoiatanud talunikke

Maakonnakomisjoni istungil täideti lõpuks ometi mõnede parlamendiliikmete varasemalt antud lubadus – komisjon võttis üles põllumajandustootjate jaoks väga olulise küsimuse: 20 miljoni euro suurune puudujääk meetme "Investeeringud põllumajandusettevõtetesse" raames. Seekord viisid parlamendiliikmed lisaks rahastamisprobleemi arutamisele läbi ka parlamentaarse kontrollimenetluse, et selgitada välja, miks olukord on takerdunud ja milliseid lahendusi on lähitulevikus oodata.

Riskidest saadi aru, aga kas nendega ka toime tuldi?

Seimi maaelukomisjonis sai esimesena sõna põllumajandusministri asetäitja Ramūnas Krugelas. Ta selgitas olukorda, paljastades, et ähvardab 125 miljoni euro tagasimaksmine Euroopa Liidule. "Keskkonnaministeeriumi juhtkond võttis riskantse otsuse teha kõik, et kasutada sellest summast iga viimane sent," ütles aseminister, lisades, et eesmärk on saavutatud. Kahjuks jäi 20,5 miljonit eurot üle, mille tulemuseks on 163 „õnnetu põllumajandustootja“ nimekiri.

„Jah, on talusid, kellel on probleeme. Kuid riiklikust seisukohast – 125 miljonit eurot suunati põllumajandussektorisse, millest said kasu umbes 270 inimest, st 270 põllumajandusettevõtet, mis said lisavõimaluse–, – jätkas Krugel. Riiklik makseasutus (NPA) asus samuti MAA poole, mille esindajad rõhutasid, et otsus võtta risk oli loogiline, arvestades kahe eelmise aasta praktikat, mil 100 miljonit eurot tuli tagasi maksta tühistatud projektide tõttu.

.

R. Krugelis ei varja, et kõik mõistsid riski, kuid küsimus on nüüd: kas seda hallati õigesti?

Põllumajandustootjad seisavad silmitsi talumatute väljakutsetega

Maakonnakomisjonis osalenud ja sõna võtnud "õnnetute nimekirja" põllumajandustootjad ei varjanud oma emotsioone ja tugevat pettumust.

„Riigi kohustused lükatakse põllumeeste õlgadele – me peame rahastama MAFFi ja NMA osa, kui enamik põllumajandusettevõtteid on juba oma krediidilimiidid saavutanud“, – ütles põllumees Žygimantas Kidikas.

Daivaras Skiotys kordas teda: „Olen olukorras, kus olen võtnud selle investeerimisprojekti elluviimiseks väga suure laenu ja pannud ilmselt kõikvõimaliku välja, pidin pärast NMA-lt raha saamist tasuma otse töövõtjate arved. Tänase seisuga olen töövõtjatele võlgu 200 000 eurot – see on see, mida ma pean NMA-lt saama“. Põllumajandustootja ütles, et ta ei ole saanud NMA-lt ühtegi garantiikirja, kuid ta oli juba taotlenud pangast võimalikku laenu ja saanud eitava vastuse.

Ž. Kidik märkis, et tänapäeval on põllumeestele vaja vaid kahte asja – et riik võtaks vastutuse ja jagaks riski õiglaselt.

„Ma palun komisjonil algatada otsus vahefinantseerimisvahendi või tagatisskeemi loomiseks sellele põllumajandustootjate grupile, et me ei peaks 1. jaanuariks 2026 võtma täiendavaid rahalisi kohustusi või isegi pankrotti minema“, – esitas Z. Kidik põllumajandustootjate nimel selge taotluse. Kidikas.

Panus põllumeeste sotsiaalpartnerite aeda

„Tänaseni ei ole ükski põllumeeste organisatsioon, ühendus või muu organ, mis peab end põllumeeste sotsiaalpartneriks, meie probleemide eest hoolt kandnud“, – ütles julgelt Ž. Kidik lisas, et "õnnetute nimekirjas" olevate talupidajate ülesanne on end kaitsta.

„Põllumajandustootjate liidud on reageerinud. Septembris teatati, et rahalistest vahenditest jääb puudu, kuid minister ise (Palionis, kes oli toona ministri asetäitja) kinnitas neile, et vahendid leitakse ja et ükski põllumajandustootja ei pea kandma lisakulusid. Ja see on nüüd ehk põhiküsimus," vaidles hr Ž. Kidikasele üritas vastu vaielda Leedu Põllumeeste Liidu (LŪS) aseesimees Martynas Puidokas.

Mõeldavast probleemist oli LŪS aga teadlik juba 3. septembril, kui Leedu maaelu arengu programmi 2014-2020 rakendamise järelevalvekoosolekul leppisid põllumajandustootjate organisatsioonide esindajad (sealhulgas LŪS) põllumajandusministri asetäitja Andrius Palionise ettepanekul ühehäälselt kokku, et maaelu arengu programmi projekte rahastatakse strateegilisest kavast.

Kaasa, kui põllumajandusministri asetäitja Andrius Palionis tegi ettepaneku.

Kaasa, et maaelu arengu programmi projekte rahastatakse strateegilisest kavast.

Vytautas Buivydas, Leedu noorte põllumajandustootjate ja noorte liidu (LYYFY) aseesimees, kes osales arutelul, rõhutas, et organisatsioon hoolib tõesti noorte põllumajandustootjate saatusest, kes on eriti haavatav sotsiaalne rühm. Samas andis ta 3. septembril ka oma isikliku õnnistuse. Palionise ettepanekule.

„Ma olen demotiveeritud ja suures meeleheites – enam ei ole selge, kes on meie põllumeeste poolt ja kes on vastu. 20,5 miljonit eurot tundub väike summa. Aga igaühele meist eraldi – see on tohutu koorem“, – märkis põllumajandustootja Akvilė Kovtoniuk. Noore põllumajandustootja sõnul on see olukord hävitanud kogu usalduse ja vaatamata lubadusele, et põllumajandustootjad ei kannata kahjusid, kannatavad nad juba praegu – eelkõige kannatab põllumajandustootjate maine.

Oodatakse kiireid ja selgeid lahendusi

„Olukorrast teavitamine oli väga hiline“, – rõhutas finantsanalüütik Ignas Jankauskas, mis tema arvates oli selles kitsikuses kõige hullem.

„Reageerimiseks polnud praktiliselt aega“, – lisas ta, soovitades mitmeaastasel finantsraamistikul mitte lasta end mõjutada avaldustest, et ta ei rahasta tulevikus enam ühtegi projekti, vaid lihtsalt teavitada taotlejaid raha puudumisest varem, kui peaks tekkima veel üks sarnane olukord.

Jankauskase sõnul ei jäänud antud juhul põllumajandustootjatele lihtsalt aega, et otsida tähtajaks muid lahendusi. NMA garantiikiri peab olema selline, et kui põllumees selle lauale paneb, saab ta nädala jooksul vajaliku krediidi koos intressikompensatsiooniga kätte," ütles finantsanalüütik.

Ehtsa lahendus, mis vähendaks põllumeeste stressi, on see, et see oleks vähem stressirohke.

Komisjoni istungi lõppedes kutsus ka Kęstutis Mažeika üles esitama hiljemalt järgmisel nädalal selge otsuse.

Kaheksandal aastal.