Puuduv raha: põllumajandusministeeriumi juhid olid puudujäägist teadlikud alles juuli lõpus
Kui levisid uudised, et maaelu arengukava (RDP) 2014/2020 lõpeb meetme "Investeeringud põllumajandusettevõtetesse" raames mõnele põllumajandustootjale makstavate toetuste puudumisega, võttis Agrobite.lt ühendust põllumajandusministeeriumiga (MAA), et saada täpsemat teavet. Ja kuigi küsimustele vastati esialgu üldises pressiteates, andis avalike suhete ja koostöö osakond hiljem mõned üksikasjalikumad vastused. Neist selgub, et Maa- ja Maaeluministeerium on juba ammu teadlik maaelu arengukava projektidele mõeldud vahendite puudumisest.
Kui „hõlbustamine“...
„Juba 2024. aastal registreeris põllumajandusministeerium kohtumistel sotsiaalpartneritega esimesi signaale, et mõnedel põllumajanduslike investeerimisprojektide taotlejatel on probleeme ehituslubade ja muude haldustakistustega“,“ hakkab ministeerium selgitama otsust pikendada lõppmaksete tähtaegu, lisades, et see on põhjus, miks hilinenud põllumajandusettevõtetele anti võimalus esitada lõppmaksetaotlused hiljem.
„ Lisaks sellele kirjutasid põllumajandustootjate esindajad (Leedu Põllumajandusnõukogu, Põllumajanduskoda, Leedu Mahepõllumajandusettevõtete Liit) MAFile, juhtides tähelepanu mõnele projekti elluviimist mõjutavale õigusaktile, paludes neid lihtsustada ning hõlbustada projektide elluviimist ja maksetaotluste esitamist,
„,– veel ühe põhjusena tähtaegade edasilükkamiseks nimetas MAF.Projektide õigeaegse lõpuleviimise ebaõnnestumine seaks eelkõige põllumajandustootjad ise ohtu – karistused ja rahalised kaotused. „Samal ajal on aga kaalul ka kogu Leedu põllumajandussektori huvid, sest selliste projektide jaoks eraldatud, kuid 31. detsembriks 2025 välja maksmata jäänud maaelu arengu programmi vahendid tuleks Euroopa Komisjonile tagasi maksta“, – märkis MAF, lisades: „vahendite tagasimaksmine ei ole tõhus viis ELi vahendite haldamiseks, eriti arvestades, et järgmine programmiperiood ei ole enam nii helde.... finantsdefitsiidile
Maailmaameti andmetel on 270 abisaajat kasutanud võimalust lükata oma lõpliku maksetaotluse esitamist edasi 30. septembrini, kusjuures nende projektide toetussumma on kokku üle 125 miljoni euro.Ja kuigi ministeerium rõhutab, et edasilükkamist taotlesid põllumajandustootjad, jätab ta selgeks tegemata, et selle meetme jaoks on algatatud täiendav taotlus 2025. aastaks, ehkki kardetakse, et edasilükatud tähtajad takistavad lõpuks Euroopa Komisjoni eraldatud vahendite täielikku kasutamist. Mis on selle tagajärg? NMA andmetel on 2025. aasta oktoobri alguses prognooside kohaselt maaelu arengu programmi vahendid täielikult ära kasutatud. Esialgsed arvud näitavad, et maaelu arengu programmi puudujääk on umbes 20,5 miljonit eurot, nii et umbes 163 projekti lõppmaksed tuleb teha strateegilisest kavast," teatas MAA.
Mida see tähendab? Eesmärk on saavutatud – maaelu arengu programmi vahendid on ära kasutatud ja EÜ-le tagasimakseid ei tehta, kuid puudujääk on 20,5 miljonit eurot. Palun võtke siiski arvesse, et kui laekunud maksetaotluste hindamine on lõpule viidud (abikõlbmatute kulude või muude lahknevuste tõttu), võivad need arvud väheneda," ütleb MAFF justkui enda rahustamiseks.
Vastutus ridade vahelTegelik olukord on MAFile juba ammu teada. Vastuseks küsimustele märkis avalike suhete osakond, et juba septembri alguses esitati Leedu maaelu arengu programmi 2014/2020 rakendamise seirekomisjoni koosolekul septembri alguses 31. juuli seisuga andmete kohaselt teave 23 miljoni euro suuruse puudujäägi kohta maaelu arengu programmi vahenditest.
Suve teisel poolel oli juba selge, et programmi 2014-2020 lõplik rakendamine lükkub vahendite puudumise tõttu edasi. Tõenäoliselt ei teadnud seda ei endine põllumajandusminister Ignas Hofmannas ega praegune põllumajandusminister Andrius Palionis, kes oli sel ajal põllumajandusministri asetäitja.
Sama komisjon püüdis ilmselt puudujääki lappida erinevatest meetmetest järelejäänud kasutamata jäänud jääkidega. Sellegipoolest on ministeeriumil hea meel, et tema katsed oma rahaasju käima saada võeti koosolekul vastu...
