Minister Palionis "võttis teadmiseks", kuid ei taotlenud ametlikult toetust Leedu piimatootjatele.
Välja on tõstetud küsimus, kas Leedu on ametlikult taotlenud Euroopa Komisjonilt (EÜ) toetust piimatootjatele seoses piima kokkuostuhindade olulise langusega. Põllumajandusministeerium väidab, et see küsimus on ELi tasandil pidevalt tõstatatud, kuid kinnitab, et eraldi kirjalikku taotlust kahjude hüvitamiseks või ELi põllumajandusreservist toetuse saamiseks ei ole esitatud.
Pärast piisab vaid rääkimisest?
Lõpuks avaldas põllumajandusministeerium (MKM), et põllumajandusminister osales Brüsselis Euroopa Liidu (EL) põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kuid piimaturu kohta ei tehtud ühtegi otsust. „kohtumisel ELi põllumajandus- ja toiduainekomissari (Christophe’u Hansen) juhtis Palionis taas kord ELi kõrge ametniku tähelepanu Leedu piimasektori keerulisele olukorrale“,– nii palju suutis Palionis Leedu piimatootjate huvides teha. Kirjalikku pöördumist toetaksid paratamatult ka teised riigid, nii et piimatootjatele makstav hüvitis oleks realistlikum kui lihtsalt mure väljendamine. MAFFi teatel tõstatati piimasektori halvenev olukord 27–28. oktoobril 2025, 11. detsembril 2026 ja 26. jaanuaril 2026 toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungitel ning 7. jaanuaril 2026 Brüsselis toimunud ELi põllumajandusministrite poliitilisel kohtumisel. Nõukogu 26. jaanuari 2026. aasta istungil toetas Leedu üldjoontes Itaalia ettepanekut, et EÜ peaks koostama kriisiohjamise kava ja vajaduse korral kasutama ELi põllumajanduslikku reservi.
Hind langeb – väljendunud, kuid 2025. aastal oli... rekord
Ministeeriumi analüüs näitab kahesugust olukorda. 2025. aastal oli Leedus naturaalse piima keskmine kokkuostuhind 501,8 eurot/tonni – see on 13,8% kõrgem kui 2022– 2024. aasta keskmine (440,9 eurot/tonni). Kõrged hinnad ja soodsad looduslikud tingimused on toonud kaasa ka tootmise kasvu – 2025. aastal osteti Leedus 2,7% rohkem piima kui 2024. aastal. 2024. aastaga võrreldes suurenes tootjate sissetulek 107 miljoni euro võrra.
Mitte 2026. aasta alguses olukord aga muutub. Jaanuaris oli naturaalse piima keskmine talupoolne hind 403,6 eurot/tonn, mis on 6,4% madalam kui 2025. aasta detsembris ja 26,5% madalam kui aasta tagasi. Veebruaris prognoositakse edasist langust umbes 3,7% (umbes 390 €/t), samas kui märtsikuu väljavaated on vastuolulised.MAFF ütleb, et maailmaturult saadetakse positiivseid signaale – Uus-Meremaa piimaoksjonil on 2026. aasta algusest alates tõusnud hinnaindeksid. 17. veebruari oksjonil tõusis üldine hinnaindeks 3,6%, mis on neljas järjestikune tõus, kusjuures või tõusis 10,7% ja piimapulber 2,5% ning piimapulber 3%.
Rahvusvahelised meetmed
MAFF ütleb, et paralleelselt Brüsselis toimuvate aruteludega otsitakse lahendusi riiklikul tasandil. Ministeerium on moodustanud töörühma, mis valmistab ette ettepanekud piimasektori lepinguliste suhete reguleerimiseks, et tugevdada piimatootjate positsiooni tarneahelas. Samuti tehakse koostööd Seimi maaelu arengu komisjoniga õigusliku regulatsiooni täiustamiseks.
Ministeerium märgib, et piimahanketurul domineerivad mõned suured töötlejad, mis piirab toorainetarnijate läbirääkimispositsiooni. Pikemas perspektiivis tehakse ettepanek, et töötlemissektor peaks keskenduma kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, mis tooks kaasa stabiilsemad toorainehinnad.
Kaalutakse ka finantsinstrumente – koos ILTE UAB-ga analüüsitakse võimalust anda piimandusettevõtjatele sooduslaene käibekapitali täiendamiseks hinnakõikumiste valguses. Alustatakse ka metoodika väljatöötamist gaasiõli eelisabi andmiseks põllumajandusühistutele.
Samuti on algatatud metoodika väljatöötamine gaasiõli eelisabi andmiseks põllumajandusühistutele.Lüpsilehmade eest makstakse ELi tootmiskohustusega seotud toetust piimatootjate sissetulekute toetamiseks. 2025. aastal eraldatakse 45,56 miljonit eurot ja 2026. ja 2027. aastal 46,2 miljonit eurot. Ajavahemikul 2023-2027 moodustab see toetus üle poole kogu tootmiskohustusega seotud toetusest.
Muud riigid on aktiivsemadVaheliselt, 23. veebruaril 2026. 26. veebruaril toimunud PAPi koosolekul arutati täiendava päevakorrapunktina ELi seakasvatussektori rasket olukorda. Alates oktoobrist 2025 on ELis toimunud märkimisväärne sealihatoodete hinnalangus – detsembris 2025 olid S-klassi searümpade hinnad peaaegu 20% madalamad kui aasta varem. Olukorda raskendavad kõrged kulud, Hiina tariifid ja sigade Aafrika katkust tingitud ekspordipiirangud.
Rumeenia, keda toetavad mitmed teised liikmesriigid, on kirjutanud EÜ-le ja nõudnud erakorralisi turutoetusmeetmeid kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega. See näitab, et mõned riigid on võtnud ametliku surveavalduse.
Leedu on tõstatanud piimaküsimuse Brüsselis suuliselt ja toetanud algatusi võimalike ELi tasandi meetmete võtmiseks, kuid ei ole veel esitanud ametlikku kirjalikku taotlust täiendava toetuse saamiseks. Kas selline strateegia on piisav, kui hinnalangus jätkub ja põllumajandustootjate finantsolukord halveneb veelgi, on lahtine küsimus.
Sarnased artiklid
Video
