Talunikke rünnatakse telefonikõnedega, raha pole ja A. Palionis jälgib olukorda rohkem kõrvalt

Põllumajandusministeeriumi (MAA) ja tema alluvuses oleva riikliku makseasutuse (NPA) tegevus tekitab üha rohkem küsimusi. Ametiasutuste ametlikud vastused näitavad, et 20 miljoni euro suurune puudujääk perioodi 2014-2020 lõpuleviimiseks ei ole mitte ainult reaalne, vaid isegi suurem. Ühtegi ametlikku otsust ei ole veel tehtud ja põllumajandustootjad, kes on nimekirja kantud, saavad NMA töötajatelt pidevalt kõnesid ja survet.

27 miljoni euro suurune auk

Ministeeriumi esitatud teabe kohaselt on MAFF sel aastal juba neli korda taotlenud rahandusministeeriumilt raha, et viia lõpule maaelu arengukava 2014–2020 ja tagada strateegilise kava 2023–2027 raames võetud kohustuste täitmine. Esimene taotlus esitati juba 4. aprillil 2025. MAA andmetel olid kõik taotlused tingitud NMA prognoosidest rahastamispuudujääkide kohta. See tähendab, et ametiasutused võisid juba kevadest alates ette näha, et perioodi 2014–2020 lõpetamiseks ähvardab tõsine finantskriis. Lisaks sellele ei ole seni ühtegi kaebust lahendatud.

„Rahandusministeeriumile esitatud lõplik täiendava kaasfinantseerimise vajadus on NMA andmetel põhinevalt 27,033 miljonit eurot, mida MAFF on korrigeerinud.

Kabineti koosolekul, kus seda küsimust arutati, ei olnud MAFF isegi mitte nende institutsioonide hulgas, kes taotlesid eelarve ületamise assigneeringuid. Kui probleem oli teada alates aprillist, siis miks ei võtnud põllumajandusminister Andrius Palionis, kes enne oma ametisse nimetamist oli põllumajandusministri asetäitja, septembris, kui puudujääk oli juba jõudnud 23 miljoni euroni, valitsusega ühendust?

„Põllumajandusministeerium ei taotle lisavahendeid mitte valitsuselt, vaid rahandusministeeriumilt, sest Leedu Vabariigi eelarve kinnitamise seaduse 2025-2027 artikli 13 lõike 3 punkti 1 alapunkti b kohaselt on just rahandusministeeriumile antud õigus võtta riigi nimel laenu, kui on vaja hüvitada Euroopa Liidu rahastatud meetmete rakendamisega seotud kulusid," väitis MAA.

„Schindleri nimekiri“ ja surve põllumajandustootjatele

Küsimusi tekitab veel NMA praktika. Ameti töötajad helistavad 163 põllumajandustootja nimekirja kuuluvatele põllumajandustootjatele, kes on praegu meetme "Investeeringud põllumajandusettevõtetesse" raames alarahastatud, ja kutsuvad neid üles nõustuma oma projektide rahastamise allika muutmisega maaelu arengukavast strateegiliseks kavaks.

Põllumajandustootjad ei varja oma muret. "Kui te ei nõustu, ei pruugi te raha mõnda aega saada. Andke neile aega mõtlemiseks ja helistage tagasi. Kui ma ei maksa oma tarnijatele sel aastal – võlad on kosmilised, pangad ei pruugi enam laenu anda“, – arutas üks põllumajandustootja suletud „Facebook“ grupis. „Kui me ei nõustu, ei saa me kirja –. Kui me nõustume, saan kirja, milles nõustutakse, et raha makstakse mõnest teisest fondist, ja kes ei nõustu, see töötaja ise ei tea, mis juhtub“, – teatas teine põllumajandustootja.  

Ei see ole omamoodi väljapressimine – kas nõustute või ootate tundmatu aja ja riskite pankrotiga? MAF ütleb omalt poolt, et tegemist on lihtsalt tehnilise teabega. Kuid tundub, et NMA avaldab survet abisaajatele, et nad võtaksid riigi asemel riigi enda kanda riski, et riik ei suuda oma kohustusi õigeaegselt tasuda.

Kui deklaratsioone ei peeta

13. november. Parlamendi kommunikatsioonibüroo andis 13. novembril välja pressiteate, milles märgitakse, et põllumajandus- ja toidupoliitika on tunnistatud riigi julgeoleku seisukohalt strateegiliselt oluliseks.

„Muudatuste jõustumisega peaks toiduga kindlustatus, mida mõistetakse kui põllult lauale jõudmist, muutuma riiklikuks prioriteediks. Samuti loodetakse, et see võimaldab põllumajandus- ja toidusektoril luua ja arendada jätkusuutlikku, vastupidavat ja isemajandavat riiklikku toiduga kindlustatuse süsteemi, mis tagab põllumajandus- ja toidusektori toimimise ja tarbijate jätkusuutliku varustamise toiduainetega," seisab pressiteates. Kahjuks tundub, et seni on see kõik vaid huuletõde, millel puudub tegelik tegevus ja poliitiline tahe.

Leedu teraviljakasvatajate liidu (LGAA) esimees Audrius Vanagas nõustub sellega.

„Ei ole üht õiget poolt – süüdi olukorras, millega me silmitsi seisame, peaksid olema kõik“, – ütles hr Vanagas.

Mõned põllumajandustootjad seisavad tõepoolest silmitsi tõsiste raskustega projektide elluviimisel, kuid on ka neid, kes ei kiirusta projektide elluviimisega, ütles ta.

„Ministeeriumil puudus suhtlus taotlejatega, et teada saada, kuidas projekte tegelikult ellu viiakse. Samuti oskasid konsultandid hinnata olukorda, et eriti ehitusprojektide puhul ei olnud hea otsus ette näha oluliselt suurem osa investeeringu vahenditest, mis on vajalik lõppmaksetaotluse täitmiseks," jätkas LGAA esimees.

Minu kõige üllatavam on aga see, et härra Vanagose sõnul ei ole olukord tegelikult üks esimesi kordi ja varem on riigieelarve alati puudujääke katnud. Seetõttu on üllatav, et seekord jäetakse põllumajandus, mis on tunnistatud strateegiliselt oluliseks valdkonnaks, riigi kõrvale. 

Ajandusminister Palionis näib olevat pigem statistik, kes jälgib olukorda kõrvalt. Kui see jätkub, siis lõpeb Palionisele põllumeeste poolt antud usalduse krediit varem, kui võiks arvata.