Saagikoristus on lõppenud - kuidas oli hooaeg?
Käesolev aasta saak jääb meelde kui üks viimaste aastate raskemaid. Kevadised külmad, rahe ja pikaajalised tugevad vihmad ei muutnud mitte ainult saagikoristuse kuupäevi, vaid ka põllumajandustootjate enda plaane. Kui mõnes piirkonnas saadi keskmisi või isegi häid tulemusi, siis teistes jäid saagid põllule või kannatasid halva kvaliteedi all. Räägime Leedu teraviljakasvatajate liidu esimehe Audrius Vanagasega selle hooaja probleemidest, sellest, mida need on põllumajandustootjatele õpetanud ja kuidas nad nendega toime on tulnud.
Kuidas te hindate tänavust saagihooaega? Milline see oli?See saagihooaeg on olnud erakordne nagu kunagi varem. See algas mõnes piirkonnas vähemalt 2-3 nädalat hiljem. Mõnes kohas paiskasid rahetormid ebaküpset vilja üles, mis tähendas, et mõne põllumehe saak hävis enne, kui see üldse küps oli. Sellele järgnesid tugevad vihmad, mis takistasid juurdepääsu põldudele õigeaegselt küpsemise lõpus. Isegi praegu on mõnel põllul või põlluosal endiselt võimatu koristusmasinatega sisse sõita. Seetõttu on mõnes Leedu piirkonnas saak veel koristamata.
Kevadine hilinemine on tänavu muutnud ka rapsi optimaalseid külviaegu. Mõned põllumajandusettevõtted on rapsi külvamise praktiliselt lõpetanud, teised on külvanud vaid poole või vähem planeeritud pindalast.
See on olnud raske hooaeg. See algas kevadiste külmadega, mis külmutasid osa saagist, ja lõppes pika vihmaperioodi tõttu raske saagikoristusega.
Millised põllukultuurid läksid tänavu kõige paremini ja millised valmistasid pettumuse?
Es on veel raske kindlaks teha, milline on selle aasta täpne saagisumma ja kuidas see viimaste aastate kontekstis välja näeb, sest suur osa saagist on veel viljahoidlates ja põllumajandustootjad alles arvutavad ja jälgivad oma põllumajandusettevõtte tulemusi. Me näeme, et iga piirkond ja isegi iga põllumajandusettevõte on erinev. Mõnes kohas sadas viljaküpsuse ajal rohkem vihma, mõnes vähem. On olnud kohti, kus taimedele on tekkinud põuastress, mida on seda hooaega vaadates raske uskuda, kuid nii on see olnud ja pinnase seirejaamad kinnitavad seda. Näiteks rapsi saagikus on keskmine või isegi hea, kui kevadised külmad ei ole rapsi saaki mõjutanud. Nisu puhul, kuigi prognoositi rekordsaagikust ja mõnes kohas registreeriti rekordsaagikus, ei ole saagikus üldiselt nii muljetavaldav kui loodeti. Nisusaagist võib öelda, et see on normaalne, keskmine. Tõsi, selle teravilja kogus ise on tänavu tõenäoliselt suurem, st seda müüakse rohkem, kuid fakt on see, et koos kevadnisuga on seda saaki külvatud rohkem kui eelmisel aastal - umbes 900 000 hektaril. Ka kaunviljad olid segased. Mõned põllumehed, kes kasvatasid ube, on väga pettunud ja ütlevad, et nad ei külva rohkem. Teised seevastu on andnud keskmise või isegi üle keskmise saagikuse. Mõned herned jäeti eespool nimetatud põhjustel üldse koristamata, vaid ainult kettaharjaga maha raiutud ja mullale haljasväetisena laotatud. Need, kellel see õnnestus, olid õnnelikud, saades keskmise saagikuse. Kuidas te hindate teravilja kvaliteeti? Kas see vastab turu ootustele? Viha kvaliteet on hea, vähemalt seal, kus vihmad ei ole olnud pikaajalised ja ei ole meid saagikoristuse ajaks tabanud. Kuid Samogitias peksid kahjuks just ülaltoodud teise klassi üksused ja enamik neist läks söödaplatsidele. Kuid konkreetseid järeldusi on veel vara teha, sest mitmed põllumajandusettevõtted ei ole veel oma saaki maha müünud ja hoiavad seda laos. Esialgne tähelepanek on siiski võimalik, et näiteks rapsi õlisisaldus on keskmisest kõrgem. Nisu puhul on valgusisaldus ühe protsendipunkti võrra kõrgem, kuid sõlmede ja languste arv on madalam. Seega oli tänavu tõepoolest võimalik silodesse osta segamiseks erineva kvaliteediga vilja. Taastal on teravilja kokkuostjad võtnud kasutusele täiendavad hinnaklassid. Kuidas on see mõjutanud põllumajandustootjaid? Teravilja ostjad otsivad neile kõige sobivamat vilja ja on valmis selle eest maksma – nad kohaldavad teatud parameetri täitmisel boonust. See ei ole uus. Hanked toimuvad üldiselt standardite järgi. Kuigi kindlasti esineb ka kõrvalekaldeid. Näiteks ei ole lisandite töötlemine ühtne. See tähendab, et on olemas kindel kogus lisandeid, mida võib kasutada, kuid ostjad suhtuvad erinevalt lisandeid ületavasse tasemesse ja kohaldavad karistusi. Selliseid ebaselgusi esineb. Kõrgemate näitajate eest preemiate määramise praktika ei ole nii vigane kui standardite mitmetähenduslik käsitlus. Kas Leedu teraviljakasvatajate liit on saanud põllumajandustootjatelt kaebusi kokkuostueeskirjade võimaliku manipuleerimise kohta? Kui jah, siis millised?
Sel hooajal võttis meiega ühendust üks põllumajandustootja, sest elevaator keeldus tritikale ostmast, sest teravilja lisandite hulgas oli 0,1% vikati ülekaalu, sest tegemist oli metsvitsaga, mis oli ebasoovitav ja keegi ei olnud märganud, et tegemist oli seemneks kasvatatud külviks kasvatatud vikati. Isegi sertifitseeritud seemnes ei ole sellist piirmäära – see võib sisaldada 0,3% lisandeid. Liiga range kõrvalekallete käsitlemine tekitab ebameeldivaid olukordi. On olnud juhtumeid, kus üks tõstuk leidis rapsi sees hallitust ja keeldus seda ostmast, et siis mujale viies oleks kõik korras. Mõnel juhul registreeriti rapsi idanevus ja jälle keelduti, kuigi ei ole kindlaks tehtud, milline idanevuse protsent juba takistab müüki, sest hinnatakse rapsi õlisisaldust. Hooaja jooksul tuleb igal aastal ette igasuguseid olukordi. Põllumajandustootjad on praegu mures teravilja maksmise pärast, sest põllumajandustootmise maksmist reguleerivat seadust muudeti mitu aastat tagasi. Nüüd on kavas maksta kahe kuu jooksul. Kuna saak on tänavu oluliselt hilinenud, siis on ka makse hilinenud. Ja kuna tänavune toodang on üldiselt alatasustatud ja hinnad on kümnendi madalaimal tasemel, on põllumajandustootjate rahavood häiritud. Samal ajal on toorainehinnad kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Tahaksin, et kõik osapooled võtaksid selle olukorra suhtes tervikliku ja asjakohase seisukoha. Kas arvate, et ostjate manipuleerimist on võimalik kuidagi piirata?
Seekord ei ole olnud suuri, erakordseid manipulatsioone. Vähemalt ei ole ma kuulnud, et ükski lift oleks süstemaatiliselt reeglitega manipuleerinud. Põllumajandusministri käskkirjaga on muudetud laboriproovide võtmise korda, pikendatud samade proovide säilivusaega, pitseerimise nõuet, võimalust jälgida uurimisprotsessi ning põllumajandustootjad, kellel on kahtlusi või erimeelsusi kvaliteedi määramise osas, võivad alati pöörduda vaidluse lahendamiseks arbitraaži poole taimekasvatuse riigiametiga. Põllumajandustootjatel on vahendid enda kaitsmiseks. Taastal tuleks aga ehk esile tõsta teravilja kuivamismäärade taset. Suurem osa teraviljast läks sel aastal elevaatorisse märjana ja ostjad kasutasid seda olukorda kindlasti ära, et oma taskuid täita. Kuivatusmäärad on kaks korda kõrgemad kui naaberriikides ja on pannud põllumajandustootjad tugeva surve alla. Paljud ootasid võimalikult kuiva saagi koristamist, sest vastasel juhul võisid nad riskida, et ei saa selle eest midagi. Lõpuks jäi märga hernest tarninud põllumajandustootja isegi miinusesse. See on häbiväärne ja nii ei peaks see olema. Milline oli teie jaoks hooaeg? Millised on olnud suurimad avastused, kaotused, pettumused? Suurimad pettumused on minu jaoks sel aastal olnud nisu kvaliteet ja see, et pidin kasvatama märga vilja. Niipalju kui ma olen töötanud, ei ole mul enne seda aastat kunagi olnud nisu kvaliteet alla teise klassi. Tundub, et see on õigel ajal koristatud, kuid kvaliteet on ainult kolmanda, neljanda klassi – see on söödavilja. Selles osas on see olnud pettumust valmistav hooaeg, eriti kuna see avaldab ka rahalist mõju. Ma ei pääsenud kevadistest külmadest, kuid õnneks olid saagid kindlustatud. Mis puutub kaunviljadesse, siis sel aastal kasvatasin oad, mis olid keskmisest suurema saagikusega. Kokkuvõttes oli see minu jaoks isiklikult hea hooaeg, kui mitte arvestada, et saak on märg ja hinnad on kaheksa aasta madalaimad, samas kui vajalik tooraine on kõrgel tasemel.
Sarnased artiklid
Video
