Leedu teraviljakasvatajad valmistuvad langevate ostuhindade tõttu rahaliselt keeruliseks aastaks

Selle aasta augustis kuulutati Pakruojise piirkonnas välja ametlik nisusaagi rekord - 9,5 tonni hektari kohta. Kuigi ka teised teraviljakasvatajad riigis registreerisid häid tulemusi, ei ole sektoris optimistlikud, vaid pigem mures selle aasta äärmiselt madalate kokkuostuhindade ja teravilja kvaliteedi olulise halvenemise pärast.

Kõrge – söödateravilja kvaliteet

Leedu teraviljakasvatajate assotsiatsiooni (LGAA) esimehe Audrius Vanagase sõnul ei ole riigis seni keegi üritanud teraviljasaagi rekordit püstitada, kuid see näitaja ei üllata edumeelseid põllumajandustootjaid, kes viitavad kõrgematele näitajatele. Kuid isegi kui mõned teraviljakasvatajad on suutnud sel aastal rekordeid ületada, ei pruugi sellest palju kasu olla – tänavune teravili on kehva kvaliteediga.

Sakiai rajooni teraviljakasvataja Darius Ufartase sõnul on selle suve piisav sademete hulk toonud kaasa hea teraviljasaagipotentsiaali. Tema sõnul näisid Leedu põllumehed siiski jagunevat kaheks – mõned ütlesid, et nad ootavad suurepärast saaki, samas kui teised ennustasid, et tänavune saak ei ole erakordne.

Kui suve alguses olid soodsad ilmad toonud kaasa hea saagi, siis kui saagikoristus algas, muutus prognoos – vihmad peksu ajal tõid kaasa viljasaagi kehva kvaliteedi.

„Kuigi vilja maht näib olevat suur, on vilja kvaliteet halvenenud – suured vihmad ja halb ilm koristusperioodil on toonud kaasa nisu, mis on muutunud kergeks ja kehvaks. Näiteks kui varem mahutas üks haagis 20 tonni nisu, siis nüüd mahutab see vaid 17-18 tonni, kuigi maht on jäänud samaks," ütles talunik D. Ufartas Elta'le.

Liigimaa põllumajandusühistu esimees kordas ka tänavuse nisusaagi kehva kvaliteeti – tema sõnul puudub teraviljal valgurikas või hektoliitriline kaal, mis on tingitud suurest sademete hulgast saagikoristuse ajal. Teisisõnu, isegi kui põllumajandustootjad arvasid, et nad kasvatavad kvaliteetset nisu, siis see oli ainult söödanisu klassis.

Vanaghi sõnul toob nisu kvaliteedi halvenemine sel aastal kaasa põllumajandustootjate sissetulekute vähenemise 10-20%.

Kui ta ütles, et nisu kvaliteet halveneb.

Ostuhinnad madalal tasemel

Liidu põllumehed ei ole LGAA esimehe sõnul mures mitte ainult selle aasta viljasaagi kehva kvaliteedi pärast, vaid ka nisu madalate kokkuostuhindade pärast, mis on kümnendi madalaimal tasemel.

Põllumajanduse andmekeskuse (ADC) hinnangul on teravilja keskmine kokkuostuhind Leedus umbes 210 eurot tonni kohta. Kuid riigi põllumajandustootjad ütlevad, et nad kritiseerivad selliseid arvutusi ja usuvad, et teravilja tegelik ostuhind arvutatakse MATIFi teraviljabörsil kättesaadavate näitajate järgi.

„EKA andmed ei ole täpsed. Sel hooajal on nisu hind MATIFi börsil vahemikus 188-195 eurot. Põllumehed arvutavad nisu kokkuostuhinna mingi valemi järgi, näiteks teise klassi nisu kokkuostuhind on võrdne börsihinnaga miinus 15 eurot, st 175 eurot tonni kohta. Söödanaise kokkuostuhind on praegu 150 eurot tonni kohta," ütles hr Vanagas.

Er lisab, et nisu kokkuostuhindu arvutatakse vastavalt sellele, kus vilja sisse ostetakse, kas sadamas või elevaatoris. Ülaltoodud on sadamas ostetud nisu hinnad, kuid LGAA presidendi sõnul annavad täpsema pildi liftist ostetud nisu hinnad.

„Söödanisu puhul, mis praegu Leedus ülekülluse ja alatoitumise tõttu domineerib, on elevatooriumi ostuhind umbes 140-150 eurot tonni kohta, kusjuures mõned ostjad pakuvad kuni 120 eurot tonni kohta,

Herr Ufartase sõnul on tootmiskulud tänavu järsult tõusnud, samas kui teravilja kokkuostuhinnad on langenud. Ta ütles, et madalad teravilja kokkuostuhinnad on Leedu põllumeestele tõeliseks katsumuseks ja sunnivad neid mõtlema, kuidas mitte pankrotti minna.

D. Ufartas ise usub, et tänavused madalad põllukultuuride hinnad kompenseerib tema talus kasvatatav teine põllukultuur.

„Hetkel on nisu miinuses ja nisu kaotuse kompenseerib raps. Mul on veel põllukindlustus ja kindlustusmaksed aitavad talu elujõulisena hoida," kommenteeris hr Ufartas.

LGAA esimehe sõnul põhjustavad praegused äärmiselt madalad teravilja kokkuostuhinnad seda, et põllumajandustootjad tegutsevad riigis omahinnaga või kahjumiga.

Mitteametlikust rekordist

Kuigi tänavu registreeriti Pakruojis esimene ametlik nisusaagi rekord, on LGAA esimehe sõnul kaldutud jagama ühe põllumajandusettevõtte kõigi põllukultuuride keskmist hektarite kohta, mis Vanagh sõnul on tegelik pilt.

„Õigeid tingimusi arvestades on Leedus igal aastal võimalik leida põldusid, mille saagikus sarnaneb registreeritud rekordiga. (...) Tänavu näitavad põllukultuuride deklaratsioonide tulemused nisu pindala suurenemist, mis iseenesest tähendab, et nisu tuleks rohkem korjata," ütles LGAA president.

Kõrge saagikus on sel suvel saavutatud aladel, mida kevadised külmad ei mõjutanud, kus oli põllukultuuride kasvu ajal vihma ja kus saagikoristuse ajal ei sadanud märkimisväärselt vihma, ütles ta. Vanagose sõnul saavutatakse kõrge saagikus tavaliselt riigi arenenud põllumajandusettevõtetes, sõltumata põllumajandusettevõtte suurusest.

Kõrge saagikus saavutatakse tavaliselt riigi arenenud põllumajandusettevõtetes, sõltumata põllumajandusettevõtte suurusest.

Tõsi, et Leedu ei saa konkureerida Suurbritannias püstitatud maailma rekordilise saagikusega 17,96 tonni teravilja hektari kohta. LGGA presidendi sõnul tõestab see, et Leedu ei ole teraviljasektoris rekordiline.