Tugevate vihmade tõttu kannatanud põllumajandustootjad vajavad abi. Kas see tuleb?

Võib ilmselt kindlalt öelda, et see aasta ei ole põllumajandustootjate jaoks olnud hea, alates kevadistest külmadest kuni tugevate vihmadeni. Viimane on toonud kaasa üleriigilise erakorralise seisukorra. Mõned põllumehed on ikka veel põllul oma saagikoristusmasinatega, püüdes ülejäänud saaki ära korjata, samas kui teised hakkavad aeglaselt kahjusid lugema. Kas põllumajandustootjad võivad oodata hüvitist, toetust riigilt või Euroopa Komisjonilt?

Põldudel mädanevad viljad

„Olukord on keeruline, sest teravilja on fusarioos, gluteenisisaldus on madal, hektoliitri kaal on väike ja turustamise ajal leitakse teraviljas idanenud terasid. Probleeme on palju," kirjeldab Audrius Vanagas, Leedu teraviljakasvatajate liidu (LGAA) esimees probleeme, millega põllumajandustootjad praegu silmitsi seisavad.

Saak on märg. Nii et põllumehed püüavad vilja kuivatada, panevad selle ladudesse, kuid olukord selle müümisel jääb ebaselgeks ja väga ebakindlaks.

„Mõned talud ei võta üldse 10-20% saagist – me räägime siinkohal hernepiirkondadest, mis on praegu põldudele jäänud. Need jäävad roheliseks kesaks. Mujal on põllud üleujutatud, põllud on seisva veega, need ei ole kuivanud ja on võimalik, et mõnes kohas ei kuiva need ka ära. Seetõttu ei toimu nendes piirkondades ka sügiskülvi. See on keeruline," jätkab härra Vanagas.

Abi palutakse...

LGAA president Vanagas märkis, et ta pöördus augusti alguses liidu nimel põllumajandusministeeriumi poole. Toona oli taotlus mitte ainult riikliku hädaolukorra väljakuulutamiseks, vaid ka selleks, et taotleda samal ajal abi Euroopa Komisjonilt.

„Me teame, et sel aastal ei ole meil tegemist mitte ainult katastroofiga – suured vihmasajud, mis on saagikoristust edasi lükanud. Loode-Leedus on taliviljade peksmine veel täies hoos – seal on peksmata nisu ja isegi rapsipõllud ning suviviljadele ei ole üldse lähenetud. Selle aasta saagi kvaliteet on madal. Lisaks sellele valitsevad turgudel 10 aasta madalaimad teraviljahinnad. See on raske olukord ja abi on vaja," ütles hr Vanagas. LGAA esimees märkis ka, et ühing on pöördunud „Ilte“ poole palvega anda soodustingimustel käibekapitalilaenu.

„Vaatame, kas see kõik annab tulemusi“, – märkis A. Vanagas.

...aga tõenäoliselt ei anna

„Üldiselt on veel liiga vara rääkida pika vihmaperioodi tõttu kannatanute toetamisest. Hädaolukord kuulutati välja selleks, et leevendada põllumajandustootjate kohustuste koormust. Põllumajandustootjad saavad toetust lisategevusteks, kui nad oma saagi deklareerivad – saagikoristusjärgseteks töödeks, rohumaade hooldamiseks, kesa jaoks. Hädaolukorra väljakuulutamine võimaldab põllumajandustootjatel neid tegevusi teha ilma, et neid mõjutataks ja et nad saaksid toetust," selgitab olukorda ajutine põllumajandusminister Ignas Hofmanas.

„Raha praegu ei ole. Oleme pöördunud Euroopa Komisjoni poole, kuid on võimalik, et reservfond ammendub, sest ka teised riigid on kannatanud ja kannatanud," jätkas minister. Samas märkis ta, et rahalist abi saavad aednikud, aiandustootjad ja marjakasvatajad, kes on kevadel külma tõttu kannatanud.

„Vihmaperioodi ajal kantud kahjude hüvitamisest on veel liiga vara rääkida. Kuid kahjuks on hüvitamise võimalused minimaalsed," lõpetas ajutine põllumajandusminister Hofman.