Mercosuri põllumajandustootjad hindavad lepingut ELiga: hirm Brasiilia domineerimise ees

Mercosuri põllumajandusorganisatsioonid tervitavad kaubanduslepingu allkirjastamist Euroopa Liiduga, kuid viitavad kahele peamisele murekohale: võimalikud lisanõuded ELilt ja ebavõrdne konkurents piirkonnas, kirjutab Poola ajakirjandus.

Mercosuri põllumajandusorganisatsioonide liit FARM nimetab lepingut ajalooliseks. Selle esindajad osalesid 17. jaanuaril toimunud allkirjastamistseremoonial. FARMi leping allkirjastati 17. jaanuaril Asunciónis. FARMi asepresidendi Martín Rapetti sõnul on see pärast enam kui 25 aastat kestnud läbirääkimisi väga oluline samm, kuigi lõplik jõustumine vajab veel parlamendi heakskiitu.

FARMi president Jorge Andrés Rodríguez rõhutas, et Euroopa turg on üks nõudlikumaid maailmas, mistõttu Mercosuri tootjad ei keskendu mitte kogustele, vaid toodangu kõrgele kvaliteedile. Leping avab umbes 800 miljoni tarbijaga turu ning pakub uusi võimalusi investeeringute, tehnoloogia ja säästva toidutootmise jaoks.

Organisatsioon kritiseerib siiski kaitsemeetmeid ja nn peegelklausleid lepingus. FARM kardab, et EL võib tulevikus kehtestada Lõuna-Ameerika toodetele veelgi rangemaid nõudeid, mis raskendaks kaubandust.

Mure on ka Brasiilia domineerimise pärast – selle riigi arvele langeb üle 70% Mercosuri kaubavahetusest ELiga. Väiksemad riigid, nagu Uruguay või Paraguay, on mures, et neil on raskem lepingust kasu saada, eriti loomakasvatussektoris.

Kõikidele vaatamata on FARM jätkuvalt optimistlik, et leping ratifitseeritakse ja see annab Mercosuri põllumajanduse arengule tõelise tõuke.

Kõikidele vaatamata on FARM optimistlik, et leping ratifitseeritakse ja annab Mercosuri põllumajanduse arengule tõelise tõuke.

Euroopa põllumajandustootjad näevad vahepeal rohkem ohte. Nad on vastu odavamate kaupade sissevoolule, mida toodetakse madalamate standardite järgi ja kasutatakse keelatud pestitsiide, ning need hirmud on kindlasti põhjendatud.

„Agrobite“ tuletab meelde, et juba 2025. aasta lõpus esitas Brasiilia Euroopa Komisjonile nn „eelloetelu“ nimekirja ettevõtetest, kes saavad ELi eksportida mune ja munatooteid. See tähendab, et EL on loobunud iga ettevõtte individuaalsest auditeerimisest, andes esmase kontrollikohustuse üle Brasiilia ametiasutustele.

See olukord toob esile tänase peamise konflikti: samal ajal kui põllumajandustootjad püüavad lepingut blokeerida või seda oluliselt muuta, hakkavad selle rakendamise mehhanismid tehnilisel tasandil juba tööle.

Väidetakse, et leping soodustab Euroopa autode, veini ja juustu eksporti, samas kui Lõuna-Ameerika veiseliha, kodulinnuliha, suhkru, riisi, mee ja sojaubade sisenemine Euroopa turule muutub lihtsamaks.