I. Hofmanas ei välista põllumajandustootjate käibemaksuvabastuse kohandamist: räägime ja arutame!
Põllumajandusminister Ignas Hofmannas nõustub, et üksikisiku tulumaksuvabastust (GST) tuleks kohaldada ainult põllumajanduslikust tegevusest saadava tulu suhtes. Minister ei välista, et peaks toimuma arutelu põllumajandustootjate maksusüsteemi kohandamise üle, kuid väidab, et maksud ei tohi kahjustada tema poolt juhitud sektorit.
„Pidagem see arutelu GST üle – räägime ja arutame. Ma olen alati seisukohal, et mis iganes maks on, see ei tohi kahjustada meie põllumajandussektorit, mis juba praegu Euroopa Liidus halvasti konkureerib," ütles härra Hoffman kolmapäeval ajakirjanikele.„On tõsi, et ma olen täiesti nõus, et maksuvabastust tuleks kohaldada ainult põllumajanduslikust tegevusest teenitud tulu suhtes“, – ütles ta.
Põllumajandusministri sõnul võib nüüd parlamendis vastu võetud käibemaksusoodustus põllumajandustootjatele maksta riigieelarvele kuni 10 miljonit eurot.
„Ma ei ütle praegu täpselt, kuid maksusoodustus võib maksma minna kuni 10 miljonit eurot, kuna GPM-i maksusoodustuse piirmäär on edasi lükatud“, – ütles I. Hofman.
Euroopa Parlamendi liige leiab, et põllumajandustootjate maksukorrigeerimise puhul tuleks arvesse võtta mitte ainult GPT-d, vaid ka „Sodra“ makstavaid makse, mis tema sõnul mõjutavad ebaproportsionaalselt keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid.
„Nii GPM kui ka "Sodra" maksud, mida põllumajandustootjad maksavad mõlemad oma maksustatava tulu pealt, tuleks arvesse võtta koos. Ma arvan, et me peaksime vaatama, kuidas tuua maksusüsteemi rohkem õiglust. Ma usun, et maksud ei tohi ebaproportsionaalselt kahjustada keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid, mis on kõige tootlikumad. Kõik muud arutelud on võimalikud – me peame tegema analüüse ja rääkima. Kõik võimalused on võimalikud, kuid see peab olema tasakaalustatud," lõpetas Hofman.
R. Šadžius ei oska veel öelda, kui palju maksab leevendus: muudatus on tekitanud segadust
Finantsminister Rimantas Šadžius ütles toona, et ta ei saa enne analüüsi läbiviimist öelda, milline on käibemaksu tagastamise fiskaalne mõju põllumajandustootjatele. Ta ütles, et viimases etapis vastu võetud muudatus oli „emotsionaalne“ ja tekitas rahandusministeeriumis segadust.
„Ma ei saa veel öelda. Peaksime analüüsima, kuidas seda viimases etapis vastu võetud emotsionaalset käibemaksuseaduse muudatust saaks rakendada. Alles siis saaks hinnata mis tahes fiskaalset mõju," ütles Šadžius kolmapäeval ajakirjanikele.
„Muudatus on kindlasti tekitanud segadust rahandusministeeriumi spetsialistide ja juristide seas. Praegu analüüsime, kuidas seda sätet tuleks kohaldada, ja vaatame tulevikus, kas seda on vaja kohandada," selgitas rahandusminister.
ELTA tuletab meelde, et Seimas lepiti kokku, et alates järgmisest aastast maksustatakse üksikisiku tulu kolme astmelise maksumääraga, mis on 20, 25 ja 32 protsenti.
Soodusrežiimi alusel maksustatakse põllumajandustootjaid 15 või 20 protsendilise üksikisiku tulumaksumääraga, sõltuvalt sellest, kas põllumajandustootja aastane sissetulek on alla või üle 60 keskmise palga (umbes 138 000 eurot).
Kaasaegselt maksustatakse põllumajandustootjaid 15 või 20 protsendiga, sõltuvalt sellest, kas tema aastane sissetulek jääb alla või üle 60 keskmise palga (umbes 138 000 eurot).Riigi eelnõu kohaselt maksustatakse aastane maksustatav tulu kuni 36 keskmise palgaga (palgad, järgmisel aastal 82,9 tuhat eurot) 20%, alates 36 kuni 60 palgaga (järgmisel aastal 82,9 tuhat eurot) 25%, alates 36 kuni 60 palgaga (järgmisel aastal 138,2 tuhat eurot) 32%.
Seaduse eelnõu kohaselt maksustatakse aastane maksustatav tulu kuni 36 keskmise palgaga (palgad, järgmisel aastal 138,2 tuhat eurot) 32%.
Maksumuudatused jõustuvad alates 2026. aastast.
