Euroopa Komisjon (EK) on avaldanud oma nägemuse Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori tulevikust. Selles esitatakse tegevuskava, mille eesmärk on muuta sektor konkurentsivõimelisemaks, tulevaste probleemide suhtes vastupidavamaks ja atraktiivsemaks. Visiooni põhielemendid hõlmavad ettepanekuid bürokraatia oluliseks vähendamiseks, digitaliseerimise ja innovatsiooni suurendamiseks sektoris.

„Põllumajandustootjad on ELi toiduainete tootmissüsteemi keskmes. Ainult tänu nende igapäevasele raskele tööle on meil ohutu ja kvaliteetne toit. Kuid põllumajandustootjad seisavad silmitsi üha suuremate väljakutsetega, mis tulenevad ülemaailmsest konkurentsist ja kliimamuutustest. Seepärast oleme täna esitanud strateegia, mille eesmärk on muuta põllumajandus atraktiivsemaks, vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks," ütles EÜ president Ursula von der Leyen.

Visioon on teretulnud

Zita Varanavičienė, ühingu „CropLife Lietuva" juht, ütles, et sektor üldiselt tervitab EÜ esitatud visiooni.

„Täna kannatab Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektor ülereguleerimise ja põhjendamatute keeldude all, mis lämmatavad Euroopas innovatsiooni. See õõnestab ELi põllumajanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet. Selleks, et jõuda tagasi majanduskasvu ja tõhususe teele, peame rohkem toetuma teaduslikele läbimurretele ja suurendama digitaaltehnoloogiate kasutamist. Suureks väljakutseks on ka bürokraatia vähendamine. Loodame, et visioonis esitatud peamised eesmärgid ei jää vaid paberile ja et sektoris toimuvad olulised muutused, mis on põllumajandusettevõtete tuleviku jaoks olulised," ütles Z. Varanavičienė.

Kui 2025. aastaks lubab Euroopa Komisjon esitada konkreetse ettepanekute paketi põllumajanduse õigusraamistiku lihtsustamiseks ja ELi põllumajandusstrateegia, et edendada üleminekut põllumajandusettevõtete digitaalsetele lahendustele.

Kui 2025. aastaks lubab Euroopa Komisjon esitada konkreetse ettepanekute paketi põllumajanduse õigusraamistiku lihtsustamiseks ja ELi põllumajandusstrateegia, et edendada üleminekut põllumajandusettevõtete digitaalsetele lahendustele.

„On julgustav näha, et Euroopa Komisjon tunnistab selles visioonis selgelt digitaliseerimise tähtsust põllumajanduse tuleviku jaoks. Kaasaegsed tehnoloogiad, tehisintellekt ja muud digitaalsed lahendused võimaldavad arendada täppispõllumajandust, mis võimaldab suurendada põllumajandusettevõtete tegevuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Lähituleviku oodatavate uuenduste hulgas – on toidukaitsetoodete digitaalsed märgised, – ütleb Z. Varanavičienė.

Esitatud visioonis räägib EÜ ka taimede biotehnoloogia arengust. Ta rõhutab, kui oluline on tegeleda uute genoomitehnoloogiate (NGT ehk geenikäärte tehnoloogiate) kasutamisega taimekasvatuses. „CropLife Lietuva“ juhi sõnul on Euroopa peaaegu viimane piirkond, kus NGT-de kasutamine on keelatud, kuna see on võrdväärne geneetiliselt muundatud organismide (GMO) loomisega.

„Sellel on negatiivne mõju ka Euroopa konkurentsivõimele. Teistes riikides viib NHTde kasutamine uute taimesortide kiirema väljatöötamiseni, mis on vastupidavamad, tõhusamad või paremate omadustega. Ja siis me impordime neid tooteid Euroopasse, selle asemel et neid ise arendada ja kasvatada. Loodetavasti legaliseeritakse NGT varsti, eriti kuna see "geenikääride" lähenemine taimekasvatusele on sama, mis toimub looduses loomulikult ja sellel ei ole midagi pistmist GMOdega," ütleb Z. Varanavičienė.

Keskendumine dialoogile ja biopestitsiidide arendamisele

EÜ nägemus põllumajandus- ja toiduainesektorist keskendub ka taimekaitsevahendite kasutamisele. Ühendus kavatseb kiirendada biopestitsiidide turuleviimist. Samal ajal on EÜ väljendanud oma pühendumust uurida põhjalikumalt kõiki edasisi pestitsiidikeelde, mis jätaksid põllumajandustootjad ilma alternatiivsetest taimekaitsevahenditest.

„Üldiselt näeb EÜ ette intensiivsemat dialoogi põllumajandustootjate ja teiste huvirühmadega ning keelude suhtes "tegelikkuse testi" kohaldamist, st uute keeldude või määruste tegeliku mõju hindamist. See on väga oluline, sest mõned poliitikute ja ametnike otsused on olnud sektorile ja selle konkurentsivõimele pigem kahjulikud kui kasulikud," selgitab Z. Varanavičienė. Ta loodab ka, et bürokraatia vähendamine hõlbustab uute, innovatiivsete taimekaitsevahendite, nii sünteetiliste kui ka bioloogiliste, kasutuselevõttu, mis võimaldab põllumajandustootjatel oma põllukultuure tõhusalt kaitsta, vähendada toidu raiskamist ja suurendada jätkusuutlikkust.

Kui need valdkonnad, on EÜ nägemuses põllumajandus- ja toiduainesektorist välja toodud ka teised olulised prioriteedid. Nende hulka kuulub sektori atraktiivsuse suurendamine, tagades stabiilsuse ja õiglase sissetuleku ning võrdsed võimalused põllumajandustootjatele, samuti noorte julgustamine põllumajandusega tegelemiseks. Prioriteetide hulka kuuluvad ka piirkondliku elujõulisuse ja arengu suurendamine, toidujäätmete vähendamine ning kliimamuutuste leevendamise ja toiduga kindlustatuse ühendamine. EÜ usub ka, et põllumajandustootjatele tuleks maksta piisavat hüvitist keskkonnasõbralike tavade kasutuselevõtmise eest.

Küsimused

Ehkki üldiselt on esitatud visioon positiivne, näeb „CropLife Lietuva“ juht siiski arenguruumi. Näiteks teeb EÜ ettepaneku keelata selliste taimekaitsevahendite tootmine ja eksport teistele turgudele, mis ei ole ELi turul heaks kiidetud.

„Me mõistame Euroopa Komisjoni soovi tagada kõrged standardid, kuid sellised piirangud õõnestavad ELi potentsiaali saada põllumajanduse innovatsiooni hälliks. Näiteks võiksid ELi ettevõtted töötada välja tõhusaid ja ohutuid pestitsiide, et kaitsta ananasse või muid Euroopas mitte kasvatatavaid põllukultuure. Teoreetiliselt ei saaks EL aga selliseid pestitsiide eksportida, sest neid ei kiideta Euroopas heaks lihtsalt seetõttu, et Euroopas ei kasva ananassid. Meie arvates on see keeld tarbetu piirang ELi uuendajatele ja tootjatele ning see tuleks uuesti läbi vaadata," ütles Varanavičienė.