Leedus on aktsiiside tõus alates selle aasta jaanuari algusest viinud mitte ainult kütuse hulgimüügihinna tõusuni, vaid ka bensiinijaamade jaehindade tõusuni. Sektor näeb juba praegu selle otsuse tagajärgi.

„Valitsuse otsus tõsta kütuseaktsiisi esialgne mõju on tõepoolest murettekitav. Jaanuari tulemusi vaadates näeme, et diislikütuse müük tanklates vähenes 16,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See protsentuaalne muutus tähendab jaanuaris 20 miljoni liitri müügi vähenemist ja 2025. aastal potentsiaalset 200 miljoni liitri kaotust. Need miljonid liitrid tähendavad ka vähemalt 200 000 tankimispeatust," jagab Leedu naftatoodete kaubandusettevõtete liidu president Emilis Cicėnas.

Miljonid liitrid tähendavad ka vähemalt 200 000 tankimispeatust," jagab Leedu naftatoodete kaubandusettevõtete liidu president Emilis Cicėnas.

Seltsi esindaja rõhutab, et need muudatused avaldavad negatiivset mõju ka riigieelarvele, sest transpordisektor, mis moodustab olulise osa Leedu SKPst, ostis kuni uue aastani kütust Leedus, kuid on hakanud seda ostma välisriikidest, kus aktsiisimäärad on madalamad, näiteks Poolast ja isegi Rootsist.

Kaubamüüjad on hakanud kütust ostma välisriikidest, kus aktsiisimäärad on madalamad, näiteks Poolast ja isegi Rootsist.

„Vaadates Leedu kütuseturgu tervikuna (hulgi- ja jaemüük koos), kogus riik jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga umbes 10 miljonit eurot vähem aktsiisi. Kütuse maksupoliitika kujundajad ei arvestanud sellega, et vedajad vahetavad ja täidavad teiste riikide kui Leedu eelarved. Kuid vaatamata sellele, et ainuüksi jaanuaris vähenes kütusekäive Leedus 50 miljoni liitri võrra (-26,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), jätkub Leedu teede liiklus ja saaste ei ole kadunud; vähenenud on vaid Leedus müüdud kütuse kogused, mille eest ettevõtjad maksaksid Leedu eelarvesse aktsiisi," ütleb Cicėnas.

Seltsi juhi sõnul on ka mure, et välisinvestorid võivad potentsiaalselt kaotada huvi Leedu kui atraktiivse investeerimisriigi vastu, mis suurendaks negatiivset mõju, mis aeglustaks ettevõtete arengut, kahjustaks tööhõivet ja tööjõunõudlust.

Traktoristid pöörduvad Poola poole

Seltsi juht kardab, et need maksud ei ole veel lõpp, sest aktsiisimaksud tõusevad jätkuvalt. Jaanuaris kaotatud 20 miljonist liitrist jäi umbes 6 miljonit eurot käibemaksu laekumata. See tähendab, et eelarve võib aasta jooksul kokku kaotada kuni 200 miljonit eurot," ennustas Leedu naftatoodetega kauplevate ettevõtete liidu president.

Cicėnase sõnul ostavad ja ostavad transporditeenuseid osutavad Leedu ettevõtted kütust Poolast nii kaua, kuni hinnaerinevus on nii suur, ja ostavad seda ka edaspidi. Alates aasta algusest on isegi Rootsis kütus muutunud odavamaks kui Leedus.

„Meie riigis tankimisega muutuvad veoettevõtjad Euroopas konkurentsivõimetuks. Võib ennustada, et aktsiisimaks on ka potentsiaalsete investorite jaoks heidutav, kes valivad meie riigi asemel teised riigid, näiteks Poola," ütleb E. Cicėnas.

Projektile tehakse ettepanek kehtestada aktsiisi osaline tagastamine

Leedu naftatoodetega kauplevate ettevõtete ühendus edendab algatust, et käivitada veoettevõtjatele aktsiisi osalise tagastamise mehhanism, et ettevõtted saaksid jätkata oma tankide täitmist Leedus ja anda märkimisväärne panus riigi eelarvesse.

„Ma usun, et vedajad tankiksid Leedus ja panustaksid Leedu eelarvesse, kui kehtestataks osaline aktsiisitagastuse mehhanism, mis muudaks Leedu taas konkurentsivõimeliseks naaberriikidega“, ütleb ühingu juht.