I. Hofmann: karusloomakasvatajatele tehtavad maksed on "rahva mõnitamine".

Kui konstitutsioonikohus (RK) kolmapäeval teatas, et Leedus alates 2027. aastast kehtestatav karusloomade kindlustamine ei ole põhiseadusega vastuolus, kuid ilma hüvitise suurust hindamata, ütleb põllumajandusminister Ignas Hofmanas, et ettevõtlust tuleks kompenseerida heldemalt.  

„See, mis hüvitist on arvutatud, on kindlasti ebapiisav. See teeb pilka inimestest, kes tegid äri täiesti seaduslikult," ütles Hofman kolmapäeval valitsuses ajakirjanikele.

Er ütles, et kõrgema hüvitise võiks otsustada Seimas, nagu KK oli teatanud. 

„Kui poliitikud võtavad sellise otsuse (keelata äri – BNS) avalikkuse nõudmisel vastu, siis on võimalik seda teha. Need inimesed on aga nooblid, kelle jaoks keeld jõustub. Kui me seda aktsepteerime, siis peame inimestele (...) Euroopa Liidu riikides tsiviliseeritud viisil kompenseerima," ütles minister.

CT president Gintaras Goda ütles kolmapäeval, et kohus ei hinda hüvitamise korda, sest see on Seimi pädevuses: „Hüvitussummade valimine ja konkreetsete hüvitusliikide sobivus on sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku otstarbekuse küsimus, mis on seadusandja pädevuses.     

I. Hofmanas ütles BNS-ile detsembris antud intervjuus, et tema arvates ei ole sellisel keelul mõtet, kui karusnahkade järele on nõudlus – see äri jääb alles, see liigub lihtsalt teistesse riikidesse. 

Taotluseks nõuab 48 karusloomafarmi kohtult riigilt 113 miljoni euro suuruse kahjutasu maksmist – jaanuaris esitas ta kaebuse regionaalsele halduskohtule. 

Kaebuse esitas ta ka halduskohtule. 

Kaebuse esitas ta kaebuse.

Parlamendi poolt vastu võetud seadusemuudatuste kohaselt jõustub ärikeeld 2027. aastal ja 2024 – 2026 – üleminekuperioodil – võivad ettevõtjad oma farmid sulgeda ja saada hüvitist: esimesel aastal makstakse 3 eurot looma kohta, teisel aastal 2 eurot ja viimasel aastal 1 euro. Ettevõtjad on varem kurtnud, et maksed on liiga väikesed ega kata nende kahjusid.

Euroopa Parlamendi liige Viktas Pranckietis on varem öelnud, et ettevõtjatele tuleks maksta üle 200 miljoni euro hüvitist. Toona pakkus valitsus selleks otstarbeks välja vaid 1 miljon eurot.