Euroopa Kohus: karusloomafarmide keeld ei ole põhiseadusega vastuolus
Konstitutsioonikohus (RK) otsustas kolmapäeval, et eelmise parlamendi poolt kehtestatud karusnahakasvatuse keeld ei ole vastuolus riigi põhiseadusega.
Konstitutsioonikohus (RK) otsustas, et Karusnahakasvatuse keeld ei ole vastuolus riigi põhiseadusega.„Seadusandja, kes kasutab laialdast kaalutlusõigust riigi majanduspoliitika kujundamisel ja majandustegevuse vastavasisulisel reguleerimisel seadustega, võib seadusega muuta konkreetse tegevuse majandustingimusi, arvestades, et rahva üldist heaolu ei tajuta üksnes materiaalses või rahalises mõttes“, – teatas kolmapäeval CC esimees Gintaras Goda.
Seimi võib CC sõnul, et tagada põhiseaduses sätestatud avalik huvi eluslooduse kaitseks, seadusega piirata või keelata loomade kasvatamisega seotud majandustegevust, kui see ei ole ühiskonnale vajalik.
Seim võib seadusega piirata või keelata loomade kasvatamisega seotud majandustegevust, kui see ei ole ühiskonnale vajalik.„Seadusandja (...) ei tohi juhinduda üksnes majanduslikest kaalutlustest. Olles hinnanud, et teatav majandustegevus on vastuolus teatud moraali ja eetika ning inimlikkuse põhimõtetega, võib ta kehtestada piiranguid, keelata teatud sellega seotud tegevused, näiteks nende pidamise, kasvatamise ja tapmise teatud konkreetsete toodete tootmiseks, mis ei ole ühiskonna eluliste ja eksistentsiaalsete vajaduste jaoks vajalikud, “, – ütles hr Goda.
Kohtu hinnangul on loomade massiline kasvatamine ja tapmine kasumi saamise eesmärgil vastuolus ühiskonna moraali, eetika ja inimlikkuse põhimõtetega.Kohus rõhutas, et parlament kaitseb põhiseaduses sätestatud avalikku huvi kaitsta elusloodust ja piirata invasiivse liigi – Kanada naaritsa – võimet pääseda loodusesse ja paljuneda looduses.
Kohus rõhutas, et parlament kaitseb põhiseaduses sätestatud avalikku huvi kaitsta elusloodust ja piirata invasiivse liigi – Kanada naaritsa – võimet pääseda loodusesse ja paljuneda looduses.„Samal ajal oli eesmärk kaitsta ka teisi metsloomi, austades seega põhiseaduslikku kohustust säilitada metsloomi ja anda neid edasi tulevastele põlvkondadele,“ ütles hr Goda.
„ Seega, vastupidiselt raportööri väitele, järgis seadusandja legitiimset, põhiseaduslikult põhjendatud eesmärki“, – rõhutas ta.
Kohus kuulas ära parlamendiliikmete rühma taotluse hinnata, kas 2023. aasta sügisel vastu võetud seadus, mis keelab karusloomade pidamise alates 2027. aastast, on kooskõlas põhiseaduses sätestatud tingimustega, millal majandustegevust võib piirata.
Kompensatsioonikorraldust ei uurita
Kui saadikud selgitasid kohtule, et ulukite ettevõtluse hävitamise eest makstav hüvitis on valesti arvutatud ja põhjendamatu ning põhiseadusega vastuolus, selgitas KK esimees G. Goda, et kohus ei uurinud hüvitamise korda, kuna see on Seimi pädevuses.
Kui parlament selgitas, et kohus ei uurinud hüvitamise korda, kuna see on Seimi pädevuses.Kui parlamendisaadikud selgitasid kohtule, et ulukite hävitamise eest makstav hüvitis on valesti arvutatud ja põhjendamatu ning põhiseadusega vastuolus.„See ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve küsimus. Hüvitussummade valik ja konkreetsete hüvitiste liikide asjakohasus on sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku otstarbekuse küsimus, mis kuulub seadusandja pädevusse,
ütles CC president.„Seadusandja võib kehtestada konkreetse korra, kuidas hüvitada ettevõtjate võimalikku kahju, mis tuleneb teatavate loomakasvatuse ja loomapidamisega seotud tegevuste piiramisest ja keelustamisest,“ – lisas ta.Komitee märkis, et keelu vastuvõtmise ja jõustumise vahel on kolm aastat, mis annab põllumajandustootjatele piisavalt aega kogu oma toodangu müümiseks ja tegevuse lõpetamiseks.
Parlamendiliikmed
Parlamendi liikmed selgitasid, et karusloomakasvatuse keeld võeti vastu ilma uurimuslikel alustel põhinevate argumentide esitamiseta, miks selle tegevuse keelustamata jätmine ei taga loomade heaolu.
Taotluseks on parlamendiliikmete sõnul sama eesmärki võimalik saavutada ka ilma tegevusala keelustamata – selliseid meetmeid ei ole hinnatud. Samuti väitsid nad, et see omandi võtmine ei oleks õiglaselt kompenseeritud.
Seimas vastu võetud loomade heaolu ja kaitset käsitleva seaduse kohaselt lõpetatakse karusloomafarmid Leedus alates 2027. aastast. Hävitavate farmide omanikele makstakse hüvitist, kuid ettevõtjad kurdavad, et maksed on liiga väikesed ega kata tekkinud kahjusid.
Leedust on saanud 20. riik Euroopas, mis kindlustab selle äri.
